Ants Tammar
Käesoleval raamatukogude aastal on mõistlik teha tagasivaade, et aru saada avalike ehk rahvaraamatukogude arengu keerdkäikudest. Rikkaliku ja mitmekesise fondiga rahvaraamatukogu olemasolu võtame iseenesestmõistetavana, kuid selle saavutamiseni on olnud peaaegu saja aasta pikkune, kohati väga konarlik teekond.
Raplamaa Sõnumite eelmise aasta viimases lehenumbris (29.12.2021) on ülevaade rahvaraamatukogude esimesest tegevusaastast (1925). Selles kirjutises saame teada, millistes oludes tegutsesid raamatukogud 15 aastat hiljem ning mida kajastavad 1940. aastal koostatud raamatukogude aruanded. Need esitati Harju maakonnavalitsusele 1. juuniks 1940 ning aruannetes peegeldub raamatukogude tegevus 1. aprillist 1939 kuni 31. märtsini 1940. 1940. aastal oli avaliku raamatukogu aruande esitajaid 29. Nendest aruannetest on näha, millal raamatukogud registreeriti avalikuks raamatukoguks.
1926. aastal esitasid 14 Harjumaa lõunaosas, praeguse maakonna piirides olevad rahvaraamatukogud 1925. aasta tegevusest aruande. 1927. aastal otsustati 12 kogukonnas oma raamatukogu registreerida vastavalt “Avalikkude raamatukogude seadusele” (1924) avalikuks ehk rahvaraamatukoguks. Järgnevatel aastatel, 1928-1939, tehti seda ainult üheksas kogukonnas. Rahvaraamatukogude väike juurdekasv oli seotud ka riigi toetuse vähenemisega. Varasemast nimekirjast on kadunud Kelba, Kädva ja Vardi rahvaraamatukogu.
Raamatukogu koolimajas, rahvamajas, vallamajas, talupere elutoas
Avaliku ehk rahvaraamatukoguna registreeritute seas oli 19 seltsidele kuuluvat raamatukogu, neist 15 haridusseltsi raamatukogu. Nimekirjas oli veel viis Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse osakonna raamatukogu ning viis vallavalitsuse rahvaraamatukogu.
Enamik raamatukogudest (20) asus koolimajas, viis rahvamajas ja neli vallamajas. Koolimajades asuvate raamatukogude raamatukapp või kapid asusid klassiruumis (seitsmes koolimajas), saalis (kaks) ja söögisaalis (kaks) ning kantseleis ja õpilaste riieteruumis. Seitsmes koolimajas oleva raamatukogu ruum oli kitsas ja külm ning kahte aruandesse kirjutati, et ruum on ka niiske ja kärarikas.
Hageri rahvamajas olev näitlejate ruum, kus asus haridusseltsi raamatukogu, oli raamatute hoidmiseks ja laenutamiseks kitsas, külm ja niiske. Kui võrrelda raamatukogude ruume ja tegutsemise tingimusi 1925. aastaga, siis märgatavat paranemist polnud. Mõnes kohas see isegi halvenes.
“Avalikkude raamatukogude seaduses” on öeldud, et raamatukogu peab olema kättesaadav kõigile kogukonna liikmetele. Kolm raamatukogu püüdsid seda teha. Kaiu laulu-mängu seltsi raamatukogul oli raamatute laenutuspunkt Põlliku külas ühe talupere ja Raikküla haridusseltsi raamatukogul kahe küla talupere elutoas ning Varbola vallamajas oleval rahvaraamatukogul oli kolm laenutuspunkti (kahes algkoolis ja ühingu “Areng” ruumides).
Riigi, vallavalitsuse ja seltsi rahaline toetus raamatukogule
Avalike raamatukogude seaduses (1924) on kirjas, et raamatukogu ülevalpidamiseks määrab vallavalitsus aasta eelarves tarvilikud summad ning riik lisab raamatukogu toetuseks vähemalt sama suure summa, mida omavalitsus oli raamatukogule määranud. 1939/40. aruandeaastal see enam nii ei olnud. Mitmel raamatukogul oli vallavalitsuse toetus haridusministeeriumi toetusest palju suurem, mõnel ka vastupidi.
Haridusministeeriumi toetused raamatukogudele jäid põhiliselt 15-55 krooni vahele ning enamik riigilt saadud raha oli poole väiksem omavalitsuse määratud toetusest. Erand oli Kuimetsa raamatukogu, millele haridusministeerium andis 113 krooni (omavalitsus andis 20 krooni). Kuus raamatukogu said haridusministeeriumilt erakorralist toetust, mis jäi 19 ja 89 krooni vahele. Näiteks Kohila raamatukogu sai algul 79 ja hiljem 89 krooni erakorralist toetust. Mille eest seda erakorralist toetust anti, sellest ei kirjutatud.
Peale rahalise toetuse kinkis haridusministeerium igale raamatukogule neli aastakäiku ajakirju, millede väärtus oli kokku 27 krooni, ning 16 raamatukogu sai annetusena kaks raamatut (12 krooni) ja teised ühe raamatu (9 krooni).
Kõige heldem oli Kohila vallavalitsus, mis andis raamatukogule 300 krooni. Ka Kehtna raamatukogu sai vallavalitsuselt tähelepanuväärse rahasumma – 174 krooni. Järvakandi haridusseltsi raamatukogu sai 150 ning Raikküla, Kabala ja Kaiu raamatukogu 120 krooni. Enamiku raamatukogude puhul jäi valla toetus 50-100 krooni vahele. Oli ka raamatukogusid, mille tegevustoetus oli väga napp: Kuimetsa raamatukogu sai vallavalitsuselt 20, Rabivere ja Hageri-Maidla raamatukogu 40 krooni.
Raamatukogude ülalpidajad (seltsid, ühingud) toetasid raamatukogu omalt poolt. Näiteks Rapla haridusseltsi raamatukogu sai seltsilt 403 krooni (riigilt 15 + 67, omavalitsuselt 50 krooni) ja Järvakandi tehase haridusseltsi raamatukogu 200 (riigilt 44 + 69, omavalitsuselt 100 krooni). Enamik toetustest jäi 5-45 krooni vahele.
Olid ka üksikud annetused eraisikutelt ja asutustelt. Annetati 1, 3, 20, 25 ja 48 krooni. Kõige suurema eraannetuse (70 krooni) sai kirjanduse ostmiseks Juuru haridusseltsi raamatukogu. Seltside raamatukogudele kingiti ka 1-3 raamatut ja 1-2 aastakäiku ajakirju. Avaliku raamatukogu loomiseks sai Mahtra haridusseltsi raamatukogu (asutatud 1938. aastal) kingitusena 134 raamatut, mille väärtuseks hinnati 50 krooni. Kes kinkis, seda ei ole aruandesse kirjutatud.
Suurim eelarve oli Rapla haridusseltsi raamatukogul (536 krooni). Raplale järgnesid Järvakandi tehase haridusseltsi raamatukogu (494 krooni), Kohila raamatukogu (482 krooni), Kehtna raamatukogu (287 krooni) jne. Kõige väiksema eelarvega pidid hakkama saama Jalase raamatukogu (64 krooni), Pahkla raamatukogu (77 krooni), Lohu raamatukogu (90 krooni) ja Sikeldi raamatukogu (96 krooni).
Raamatute arv raamatukogudes
1939/40. aruandeaasta lõpul oli kõige suurem ja mitmekesisem raamatufond Rapla raamatukogus (3090 trükist, neist ilukirjandus 1919, teaduslik-rakenduslik kirjandus 1099, lastekirjandus 72). Rapla raamatukogule järgnesid Kehtna raamatukogu (2142, 1294, 885 ja 13), Varbola raamatukogu (2013, 1241,733 ja 39), Kohila raamatukogu (1595, 1063, 532, 0) jne. Kõige vähem oli trükiseid Mahtra, Ohekatku ja Keava raamatukogus (97, 374 ja 405).
Kui vaadata raamatufondi suurenemise arve, kasvas 15 aasta jooksul trükiste arv kõige enam Kehtna raamatukogus (1925. aastal oli 76 ja 1940. aastal 2142, suurenemine 2066 trükisega). Kehtna raamatukogule järgnes Kohila (334, 1595, kasv 1261), Juuru (292, 1139, kasv 847), Kuimetsa (185, 1061, kasv 876), Pahkla raamatukogu (112, 705, kasv 593) jne. Varasemaga võrreldes oli raamatufondi vähenemine Kabala ja Järvakandi haridusseltsi raamatukogus (-204 ja -110).
Endiselt oli raamatukogudes vähe või üldse mitte lastekirjandust. Kõige rohkem oli seda Rapla, Pahkla, Hageri ja Seli raamatukogus (72, 59, 51 ja 44 raamatut). Lastekirjandus puudus 13 raamatukogus.
Raamatukogu lahtioleku ajad
Kui võrrelda 1925. aastal tegutsenud rahvaraamatukogude lahtioleku aegu 1939/40. aastaga, siis on näha, et märgatavaid muutusi ei ole. Enamik rahvaraamatukogudest on endiselt avatud üks kord nädalas, pühapäeviti kaks-kolm tundi. Kodila raamatukogu oli avatud laupäeviti kaks tundi, kella 20-22-ni. Järvakandi tehase raamatukogust sai kirjandust laenata kolmapäeval üks tund, kella 19-20-ni. Kohila raamatukoguhoidja ootas trükiste laenajaid neljapäeval kella 12-17-ni.
Need raamatukogud, mis olid avatud kaks korda nädalas, arvestasid sellega, et ühel päeval nädalas, äripäeval (enamasti neljapäeval), saaksid kogukonna liikmed raamatukokku tulla õhtul, isegi hilisõhtul. Teine päev, kus raamatukogu kirjandushuvilisi ootas, oli pühapäev.
Raamatukoguhoidjad ja nende töötasu
Raamatuid laenutasid üheksa õpetajat, neli koduperenaist, kolm taluperemeest, kaks põllumeest ja kaks talupere liiget ning valla käskjalg, jaamaülem, pangatöötaja, käsitööline, aednik, äriteenija. Raamatukogus tehtava töö eest maksti palka 15 inimesele. Kõige suurema aastapalga, 190 krooni sai Kohila valla raamatukoguhoidja. Talle järgnes 100-kroonise aastapalgaga Rapla raamatukoguhoidja. 60 krooni said viis ja 30 krooni neli raamatukoguhoidjat. Kõige väiksemat töötasu maksti Sikeldi ja Keava raamatukoguhoidjale (10 ja 12 krooni). Teised raamatukoguhoidjad laenutasid raamatuid ja hoidsid raamatukogu korras ilma töötasuta.
Raamatukogunduse kursusel või kursustel oli osalenud 13 raamatukoguhoidjat, neist seitsmel oli II järgu raamatukogu juhataja kutse. Selle saanute seas oli viis õpetajat, üks pangaametnik ja üks põllumees. Kõige kauem, 20 aastat oli raamatuid laenutanud Lohu rahvaraamatukogu seltsi liige Juhan Pärtma. 18 aastaga järgnes talle Ingliste algkooli õpetaja Artur Telgmaa. Meeldiv üllatus oli see, et Sikeldi taluperemees (nimi aruandes loetamatu) laenutas 15 aastat oma kogukonna inimestele raamatuid ning oli osalenud ka raamatukogunduse kursusel. Neid, kes kümme ja enam aastat kultuurihuvilisena vaimuvara levitasid, oli 14 inimest. Neist kuus olid õpetajad, kaks taluperemehed, kaks põllumehed, üks aednik, üks koduperenaine jne.
Lugejate arv raamatukogus
Kõige rohkem oli raamatute lugejaid Rapla haridusseltsi raamatukogus. Nimekirjas oli 150 raamatukogu kasutajat. Raplale järgnesid Varbola raamatukogu koos kolme laenutuspunktiga (136 lugejat), Raikküla raamatukogu koos kahe laenutuspunktiga (123), Kohila raamatukogu (120), Kabala raamatukogu (120), Härgla raamatukogu (105) jne.
Väikeste külade raamatukogudes oli trükiste laenajaid palju vähem, aga hea, et raamatukogu olemas oli. Rabivere raamatukogus oli kogu kasutajate nimekirjas 21, Hageri-Maidla raamatukogus 25, Palamulla raamatukogus 30, Jalase raamatukogus 31, Sikeldi raamatukogus 31, Lohu raamatukogus 32 ja Mahtra raamatukogus 36 inimest.
Mitmes raamatukogus, mis registreerusid 1925. aastal avalikuks ehk rahvaraamatukoguks, oli raamatukogu kasutajate arvu suur tõus. Näiteks Rapla raamatukogus oli 1925. aastal kirjanduse laenajate nimekirjas 41, aga 1940. aastal 150 inimest. Kohila raamatukogus olid need arvud 39 ja 120, Järvakandi raamatukogus 50 ja 103 ning Pahkla raamatukogus 30 ja 61. Oli ka lugejate arvu vähenemist. Hageri raamatukogus käis 1925. aastal trükiseid koju viimas 90 inimest, aga 1939/40. aruandeaasta jooksul oli neid 60.
Raamatute laenutuste arv
Aruandeaasta jooksul oli kõige rohkem trükiste laenutusi Kohila raamatukogus – laenutusi kokku 4281, sellest ilukirjandust 3957 ja teaduslik-rakenduslikku kirjandust 324. Kohilale järgnesid Rapla raamatukogu (4200, 3810 ja 305), Ingliste raamatukogu (2473, 2010 ja 463), Hageri raamatukogu (2082, 1990 ja 89), Järvakandi haridusseltsi raamatukogu (1736, 1343 ja 393) jne.
Kindlasti tekkis huvi, kui palju oli väikeste külade raamatukogudes olevate trükiste laenutusi: Palamulla raamatukogus 742, Lohu raamatukogus 637, Sikeldi raamatukogus 438, Rabivere raamatukogus oli 330, Hageri-Maidla raamatukogus 296, Jalase raamatukogus 206 ja Mahtra raamatukogus 97 laenutust. Tähelepanuväärne on see, et Palamulla raamatukogus laenutati keskmiselt 25, Lohu raamatukogus 20 ja Rabiveres 16 raamatut ühe lugeja kohta. Need numbrid on paljudest suurema lugejate arvuga raamatukogudest paremad.
Kõige usinamad raamatute lugejad olid Inglistel, kus 60 inimest võtsid keskmiselt 41 trükist, Hageri raamatukogus olid need arvud 60 ja 35, Kohila raamatukogus 120 ja 35, Rapla raamatukogus 150 ja 28 jne.
Aruandes olid rahvaraamatukogu kasutajad jaotatud nelja vanusegruppi. Kõige rohkem oli raamatute laenajaid vanusegrupis 20-29-aastased. Väikese vahega järgnes vanusegrupp 15-19-aastased. Märgatav langus oli 30-39-aastaste seas.
Enim laenutatud ehk lemmikraamatud
Kui kokku liita 1940. aastal 29 avalikus raamatukogus olevad trükised liikide järgi, oli 66% ilukirjandus ja peaaegu 34% teaduslik-rakenduslik kirjandus ning alla 1% lastekirjandust. Kui vaadata laenutusi, oli 86% laenutatud raamatutest ilukirjandus, ülejäänud 14% oli teaduslik-rakenduslik kirjandus ja natuke ka lastekirjandust.
Raamatukogu aruandes on koht, kuhu raamatukoguhoidjad kirjutasid viis kõige enam laenutatud ilukirjandusteost ja viis teaduslik-rakenduslikku trükist. Neist sai pikk nimekiri, kus oli 155 nimetust (68 ilukirjanduslikku raamatut ning 87 teaduslik-rakenduslikku trükist).
Ilukirjanduslike raamatute nimekirja vaadates jääb mulje, et Richard Roht oli üheksa raamatu ja peaaegu 200 laenutusega kõige populaarsem kirjanik. Kui nimekirja süüvida, on näha, et nimekirjas olevate ühe autori raamatute ja laenutuste arv ei tähenda veel lugejate täielikuks lemmikuks olemist. Näiteks Anton Hansen Tammsaare, Mait Metsanurk ja August Mälk oma nelja ning Enn Kippel oma kolme raamatuga on võib-olla lugejate seas isegi populaarsemad, sest nelja või kolme raamatu keskmine laenutus on suurem.
Kui vaadata seda, kelle raamatut raamatukogu aruandeaasta jooksul kõige rohkem loeti, oli see Karl Ristikivi “Tuli ja raud” (156 laenutust). Järgnesid Leida Tigane “Seitse pastlapaari” (111 laenutust), Anton Hansen Tammsaare “Tõde ja õigus” (108 laenutust), Mardikas (Voldemar Õun) “Tint” (100 laenutust), Albert Kivikas “Nimed marmortahvlil” (92 laenutust) jne. 29 aruandes nimetatud kirjanike nimedest oli raske pingerida moodustada, sest ka ühe raamatuga oldi lugejate seas tuntud kirjanik.
Enne teadusliku-rakenduskirjanduse nimekirjaga tutvumist arvasin, et põllumajanduslikus piirkonnas olevatest rahvaraamatukogudest võeti kõige rohkem põllumajandusteemalist kirjandust. Üllatus oli suur. Esireas on kultuuriajakirjad “Looming” (73 laenutust) ja Varamu (57). Nendele järgneb “Tervise käsiraamat” (48), “Põllumehe käsiraamat” (32), “Loomulik kasvatusõpetus” (35), raamatuid “Maailma maad” ja “Nüüdse Euroopa juhid” laenutati mõlemat 30 korral. Enamiku põllumajandusteemaliste trükiste laenutuste arv jäi 10-20 vahele.
Lugemistuba või lugemislaud
Aruandes küsiti lugemistoa või lugemislaua olemasolu kohta. Enamik raamatukogudest andis eitava vastuse. Mitte omamist põhjendati ruumi- või rahapuudusega. Oli ka teistsuguseid põhjendusi. Lohu raamatukoguhoidja vastas küsimusele nii: “Selleks ei ole tarvidust, kuna igas leibkonnas käivad ajalehed ja ajakirjad.” Raplast saadud vastuses öeldi: “Ei ole, sest raamatukogu läheduses on tarbijate ühistu kohvik, kus on lugemislaud ajalehtede ja ajakirjadega.” Alus vastati: “Lugemistuba oli, kuid ei leidnud kasutamist.”
Ohekatku raamatukoguhoidja üllatas oma vastusega, milles teatas, et kolm päeva nädalas (pühapäeval kella 13-16-ni ning teisipäeval ja neljapäeval kella 19-22-ni), kokku 9 tunni jooksul saab raamatukogus lugeda 13 ajakirja ja 2 ajalehte. Palamulla, Kabala ja Ingliste raamatukogus, mis asus klassitoas, oli lugemislaud ajakirjade ja ajalehtedega.
Kohilas plaaniti avada lugemistuba. Seda sooviti ka Kehtna ja Sikeldi raamatukogus, aga ruumipuudus seda ei võimaldanud.
Kuna paljud raamatukogud olid avatud ühel päeval nädalas ja lühikest aega, siis päevalehtede tellimine raamatukokku ei õigustanudki end. Ajakirju oligi raamatukogudes rohkem kui ajalehti.
Raamatute laenutamise kord
Kümnes raamatukogus laenutati korraga kolm raamatut 14 päevaks, 13 raamatukogus 21 päevaks ja neljas raamatukogus 28 päevaks. Mahtras laenutati korraga ainult üks raamat seitsmeks päevaks, Juurus aga kaks ilukirjanduslikku raamatut 21 päevakas ja teaduskirjandust 28 päevaks. Rabivere raamatukogus oli kõige pikem laenutusaeg – neli raamatut 30 päevaks. Rapla, Alu ja Kehtna raamatukogus laenutasid korraga viis raamatut.
Kümme raamatukogu kasutas õigust võtta õigeks ajaks tagastamata raamatu eest viivismaksu – 5 senti raamatult 7 päeva eest. Vahastu raamatukogus oldi natuke leebemad – 5 senti raamatult kahe nädala eest. Hageris oldi karmimad – 10 senti 7 päeva eest. Kuimetsa raamatukogus kasutati vajadusel seadusest tulenevat õigust võtta tagatist – 1 kroon raamatult.
Takistused ja ettepanekud
Aruande vastuvõtjad tahtsid teada takistustest, mis ei võimalda raamatukogul edukalt tegutseda. Ainult 11 raamatukoguhoidjat kirjutasid nendest. Põhilised mured olid ruumikitsikus, külm ruum ja rahanappus. Kirjutati, et raha vähesuse tõttu ei saanud täiel määral kasutada raamatute soodsa müügi nädalat (Ohekatku) ning raamatukogule antava toetuse väiksus ei võimaldanud vajalikku ja väärt kirjandust juurde osta (Kuimetsa).
Rabivere raamatukoguhoidja oli mures kogukonnas oleva üldise loiduse ning raamatukogu ülalpidaja ja seltskonna poolse vähese toetuse pärast.
Raamatukogunduse edendamiseks paluti esitada ettepanekuid ja soove. Sikeldi raamatukoguhoidaja soovis, et kui koolimajale hakatakse juurdeehitust tegema, siis võiks sinna teha raamatukogule omaette ruumi. Hageris taheti, et rahvamajas raamatukogule ette nähtud tubade tegemiseks täiel määral toetust määratakse. Selis sooviti raamatukogule omaette maja. Ingliste raamatukogust teatati: “Käesoleval aastal on lootust raamatukogule saada uus ruum.”
Kuimetsa raamatukogu aruandes on kõige pikem vastus: “Raamatukogu vajab suuremat tähelepanu neilt, kelle võimu piiridesse kuulub raamatukogu tegevuses olevate raskuste pehmendamine. Eriti tervitatav oleks perioodiline soodustus kirjanduse ostmisel. Valdav enamus praegustest raamatukogu tarvitajatest rahuldub kogust saada oleva kirjandusega, aga raamatukogu eduka tegevuse aluseks on raamatukogu varustamine hea kirjandusega.” Keava raamatukogu aruandesse kirjutati: “Rahvale tuleb anda haridust! Algkooli haridusega inimesed loevad vähe, kesk- ja gümnaasiumiharidusega – need ongi lugejad!”
Mahtras kurdeti, et ajakirjad “Varamu” ja “Looming” on rahvale liiga “rasked” – need ei leia maaraamatukogus tarvitamist ja seisavad kasutamata. Nende asemele sooviti saada populaarteaduslikke ajakirju.
Rabivere raamatukoguhoidja tegi ministeeriumile ettepaneku sagedamini korraldada üleriigilisi raamatunädalaid ja näitusi ning kõnekoosolekuid, kus instruktorid annaksid raamatukoguhoidjatele vajalikke nõuandeid. Hageri raamatukoguhoidja palus väikeste raamatukogude hoidjatele, kel pole veel vastavat kutset, korraldada lühiajalisi, 2-3-päevaseid kursusi, sest pikaajalised kursused on raamatukogude ülalpidajatele kulukad.
Abinõud inimeste meelitamiseks raamatukokku
Aruandes oli küsimus: “Milliseid abinõusid rakendati raamatukogu kasutajate ja laenutatavate raamatute arvu tõstmiseks?” Enamikes aruannetes oli napp vastus: raamatunädalal (25. novembrist kuni 4. detsembrini 1939) korraldati aktus, kõnekoosolek ja raamatunäitus. Mõnes aruandes oli lisatud lühike täiendus või selgitus. Lohu raamatukogu aruandes on täpsustusena lisatud: “Raamatukogu seltsi poolt korraldatud kõnekoosolekutel selgitati ja rõhutati raamatute kasutamise tähtsust ja vajadust.” Kuimetsa aruandest saame teada, et kohalik kool, raamatukogu ja organisatsioonid korraldasid ühiselt 3. detsembril 1939. aastal populaarteadusliku kirjanduse näituse ja aktuse. Alus kuulati raadiost raamatunädala avamise ülekannet ja oli raamatunädala pidu. Rabivere raamatukoguhoidja kirjutas murelikult: “Raamatunädalal oli ainult kõnekoosolek – raamatukogu ülalpidaja passiivsuse tõttu muid abinõusid ei kasutatud.”
Aruannetest on näha, et pärast raamatunädalat raamatukogu propageerimise ja lugejate sinna meelitamisega aktiivselt ei tegeldud. Olid üksikud üritused. Näiteks Härglas oli kirjanduslik kohus ja Järvakandi tehaste raamatukogus A. H. Tammsaare mälestusaktus ning Juuru raamatukoguhoidja levitas ühingute koosolekutel teateid raamatukogu tegevusest ja uutest raamatutest.
* * *
Praeguse Rapla maakonna piirides olevate või olnud raamatukogude ja raamatukoguhoidjate tegevusest aastatel 1925-1940 ei ole palju teavet. Olemasoleva informatsiooni täiendamiseks ja rikastamiseks palume raamatusõpradel alanud raamatukogude aastal maakonnalehe Koduloolasele saata mälestuskilde tolleaegsetest raamatukogudest ja nendest inimestest, kes seal raamatuid laenutasid. Palume lastel ja lastelastel vajadusel aidata eakal emal ja isal, vanaemal ja vanaisal mälestused kirja panna ja Koduloolasele ära saata. Saadud kirjutised on väärtuslik lisa ja abi maakonna raamatukogunduse ajaloo jäädvustamisel.
