20.5 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Elanikkonnakaitse uued väljakutsed

Mati Raidma,
Riigikogu liige

Sõjasündmused Ukrainas ja seal aset leidev humanitaarkatastroof on ka Eestis teravalt päevakorda tõstnud elanikkonnakaitse olulisuse meie laiapindses riigikaitses.
Et Vene Föderatsioon eirab rahvusvahelisi leppeid, on saanud paraku tavaliseks. Putin eirab kogu Venemaa osalusel üles ehitatud humanitaarmaailma kokkulepete süsteemi, mis puudutab sõjaolukorras tsiviilelanikkonna ohvrite vältimist. Kreml on võtnud koolide ja haiglate pommitamise ja tsiviilelanikkonna valimatu tapmise oma sõjapidamise arsenali.
Seega on riigi sõjalise kaitse kõrval eluliselt vajalik elanikkonnakaitse võimekuse kiirendatud korras väljaarendamine. Hindan kõrgelt valitsuse otsust tõsta see prioriteediks ja selleks eraldada ka kiiresti ligi 50 miljonit eurot. Lisaeelarve võimaldab juba tänavu protsessi käivitada ja reaalseid tulemusi saavutada.
Nagu näeme igapäevastest sündmustest Ukrainas, toob sõda kaasa kaks paralleelset ja üliolulist eesmärki – võidelda kõiki ressursse kasutades agressoriga ning samal ajal kaitsta oma elanikkonda, eriti kõige haavatavamat osa – meie eakaid, naisi ja lapsi, säästes inimeste elusid, tagades hädavajaliku arstiabi ja elutähtsad teenused. Tegevuses osalevad nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused kui ka vabatahtlikud organisatsioonid. Suur roll on ka inimeste endi hakkama saamise võimekusel.
Mis on siis reaalsed tegevused, mida riik juba sel aastal käivitab?
Ohuteavitus. Õigeaegne ja sisuline inimeste teavitussüsteem sõjaliste ohtude korral sisaldab kahte osa. Üldine häire ehk lihtsalt öeldes sireenid – tänases etapis on plaanis alustada 16 Eesti linna varustamist õhuhäire sireenisüsteemiga, millele annab lisaväärtuse vajaliku infoga asukohapõhine telefoniteadete edastamise platvorm AKOS, mis samuti sel suvel kasutusvalmis saab.
Varjumine. Päästeameti uueks ülesandeks koostöös kohalike omavalitsustega on kiiresti üle vaadata elanikkonna võimalused vajaduse tekkimisel varjumiseks. Esimesed põhimõtted on juba paar aastat tagasi Riigikantselei juures töötanud varjumise ekspertrühma poolt paberile pandud. Varjumine jaguneb suures plaanis kaheks: võimalused kodus varjumiseks ja avalikus ruumis loodavad tingimused. Sel aastal kaardistatakse, kontrollitakse ja tähistatakse varjed esmajärjekorras avalikus linnaruumis. Siia kuulub loomulikult ka inimeste teavitamine nendest võimalustest ja soovitused vastavate tingimuste loomiseks oma kodus. Eraldi vajab lahendust ning vahendeid kortermajade probleem.
Päästeteenistus saab lisavahendeid varingupääste võimekuse ennaktempos väljaarendamiseks ja demineerimisvaldkonna tugevdamiseks ning oma toimepidevuse parandamiseks kriisiolukordades.
Täna Ukrainas näeme, kui suur ja vastutusrikas roll on kohalikel omavalitsustel. Riik tekitab võimaluse abistada KOV-e varude loomisel ning arendab edasi koos regionaalsete kriisikomisjonidega neid toetava elanikkonnakaitse koordineerimis- ja koostöövõrgustiku.
Samuti on suur roll täita vabatahtlikel organisatsioonidel, kellest eriti Päästeliidu ja Naiskodukaitse aktiivne töö on täna kiiduväärne. Aktiivsed inimesed on oodatud ühinema.
Võib ju küsida, kas seda kõike ei oleks pidanud tegema varem? Siin on minu kindel vastus, et ei, varem olid meil teised prioriteedid. Päästeameti ülesehitamisel eelmise 30 aasta jooksul lähtusime eesmärgist luua parim võimalik päästevõimekus just neil aladel, mis inimeste igapäevaelu puudutavad. Ka praegu näitavad sõjaväe ohuhinnangud, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, aga me mõistame, et maailm pärast 24. veebruari on teistsugune. Seega on nüüd just õige aeg neil lahendamata probleemidel sarvist haarata.
Kokkuvõtteks – elanikkonnakaitse põhiülesanne, meie inimeste toetamine kriitilistel aegadel, vajab meie kõigi panust ja ühtse toetusvõrgustiku ülesehitamist, riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahelist usaldust ning igapäevast koostööd. Nii saame üle olla hirmudest ja seisame oma väärtuste eest.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
külamees
06/04/2022 06:53

Kui mu mälu ei peta olid just Mati sina see mees kes priitahtlikele pritsimeestele omal ajal vee peale tõmbasid. Nimelt vähendati tunduvalt vabatahtlikele toetusi ja öeldi et neid vana tehnikaga külamehi asendavad uued kallid päästeautod ja maakonnakeskustes kallid päästedepood. Tegelikkus aga osutus hoopis teistsuguseks. Nimelt kippus kallis ja raske SKANIA külavahel lihtsalt porri kinni jääma ja tegelikuks tulekustutajaks osutusid tihti ikka need samad hüljatud külamehed.

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised