spot_img
-1.2 C
Rapla
Teisipäev, 31 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
LisalehtPõhjakotkas: Miks peaks ajateenistuse läbinu Kaitseliitu astuma?

Põhjakotkas: Miks peaks ajateenistuse läbinu Kaitseliitu astuma?

Ken Veski, ajateenistus läbitud Vahipataljonis 2005-2006, Kaitseliidu Rapla maleva vabatahtlik aastast 2013

Siin on 13.04.2021 ilmunud artikli täiendatud kordustrükk*:

Paljud ajateenistuse läbinud ei tea, mis on Kaitseliit ja miks nemad peaksid sinna astuma. Neil on ju eriala omandatud ja reservis oma sõpradega üksus. Viie aasta pärast RÕK-il või mobilisatsiooni korral saab gäng jälle kokku ja asi jookseb nagu õlitatud. Mõeldakse, et Kaitseliidus on mingid habetunud õllekõhtudega tüübid, kiiver viltu peas ja distsipliin küsitav.

Miks siis peaks ajateenistuse läbinu Kaitseliitu astuma?

Omandatud eriala – ajateenistuse lõpuks oleme kõik tõsiselt võetavad eksperdid oma erialal. Harrise programmeerime ära põllu peal, MG3 võtame lahti, puhastame ära ja paneme tagasi kokku kasvõi pimedas, kanüüli võime veeni panna ka iseendale. Kui aga ei ole viis aastat neid asju näinud, siis ei mäleta enam, kuidas Harrise programmeerimise menüüsse pääseda, kuidas MG3 juhtmuhvi kätte saada, mida või keda pidi enne kanüüli panekut desinfitseerima või kes pidi söösta-kata ajal esimesena liikuma.

Kaitseliidus olles püsid sa terav. Saad käia erialakursustel mälu värskendamas ja väliõppustel praktiseerimas. Lisaks on sul võimalik Kaitseliidus areneda – sa võid eriala vahetada või omandada teise eriala teadmisi lisaks oma põhiteemale.

Oma gäng – mida kauem on sul ajateenistusest möödas, seda väiksem on tõenäosus, et teie oma rühm mobilisatsiooni korral kokku saab. Mõni kaasvõitleja on läinud tegevteenistusse, mõni sattunud mobilisatsiooni välistavale ametikohale (näiteks on vallavanem, politseinik, aga ka oluliste kommunikatsioonide üleval hoidja). Mida kauem on ajateenistusest möödas, seda tõenäolisem on, et mõni langeb tervisega välja. Lisaks, umbes 10 aastat pärast ajateenistuse läbimist arvatakse sind täiendusreservi ehk asendusmehe ametikohale ning sind tõenäoliselt ei kutsutagi välja oma üksuse koosseisus.

Kaitseliidus tead sa alati, kellega sa koos oled. Oma kaasvõitlejaid näed sa igal aastal korduvalt õppustel ja tead alati, milleks keegi parasjagu võimeline on. Lisaks on ajateenistusega võrreldes oluliseks erinevuseks see, et Kaitseliidus saad sa ise oma üksuse valida – kui üks rühm mingil põhjusel ei sobi, saad alati mujale üle minna. Lisandväärtust annab Kaitseliidus olemisele asjaolu, et kõik võitlejad sinu kõrval on vabatahtlikud. Seal pole kedagi, kes tunneb ennast kohustuslikku ajateenistust läbimas olevat.

Auaste säilib – Eestis on kaitseväel ja Kaitseliidul ühised auastmed. Näitena tähendab see, et kui sa läksid ajateenistusest reservi kapralina, alustad sa Kaitseliidus kapralina. Ja kui näiteks peaksid Kaitseliidus saama vanemseersandiks ja seejärel Scoutspataljoni astuma, oled sa ka seal vanemseersant.

Mobilisatsioon – ajateenistuse reservväelasena on sul teada, kuhu sa mobilisatsiooni korral minema pead. Seal peaks sind ootama keegi, kes annab sulle saapad, magamiskoti, kateloki jne. Rahuajaõppustel on sellega kõik hästi läinud. Küll aga ei saa keegi sulle garanteerida, et reaalse mobilisatsiooni segaduses sa parajad saapad, toimiva magamiskoti ja kateloki üleüldse saad. Ja kui ka saad, siis sinna juurde on vaja veel jao ja rühma varustus ka saada. Tegeliku lahinguvalmiduse saavutamine võib võtta päevi.

Kaitseliidus on sul varustus kodus. Saapad on sisse kantud. Magamiskott –20°C juures ära katsetatud. Katelok puhtaks pestud ja läikima hõõrutud. Ja kui sa natuke viitsid pabereid lükata, on sul ka automaat kodusel hoiul. Ehk mobilisatsiooni korral on sinul vaja ainult kott selga võtta ja malevas jao telk veoautole tõsta. Sa oled mõne tunniga lahinguvalmis.

Koduväljaku eelis – kaitsevägi kaitseb kogu meie riigi territooriumi. Kaitsevägi võitleb seal, kus on vaenlane. Ja ilmselgelt on see Eesti püsimajäämiseks ülimalt oluline. Aga samas tähendab see, et kaitseväe üksuses olles satud sa varem või hiljem võitlema alale, mida sa ei tunne.

Kaitseliidu põhiülesanne on maakaitse. See tähendab, et Kaitseliit ja tema üksused võitlevad üldjuhul oma maakonna piires. Oma kodukandi inimesi, asulaid, teid, metsi ja soid tundval kaitseliitlasel on märkimisväärne eelis täiesti võõrasse kohta saabunud vaenlase ees.

Reservi eelised – kuigi Kaitseliidul on eelnevalt kirjeldatud eelised, on ka teatud piirangud. Ilmselgelt ei ole Kaitseliidul kõiki võimalusi, mis kaitseväel. Pole soomusjalaväge, pole 155 mm haubitsaid, pole õhutõrje raketiheitjaid. Ja seega pole ka vastavaid erialasid. Kui sa tunned vankumatut ühtekuuluvust mõne ainult kaitseväes leiduva relvaliigiga, siis on sinu õige koht ikkagi kaitseväe reservis. Küll aga toimuvad arengud. Esimesed Kaitseliidu üksused said reaalselt oma relvastusse praegu Ukrainas head tööd tegevad Javelinid juba viis aastat tagasi. Kaitseliidu lahingüksused on kuulivestidega varustatud EKV-ga võrdselt. On ainult aja küsimus, kui Kaitseliit ka oma soomuse, haubitsad, õhutõrje saab.*

Eelnevat kokku võttes – iga võitleja, kes on ajateenistuse läbinud, on teinud õiget asja. Ka “lihtsalt” reservis olles on ta hindamatu meie kõigi turvalisusele. Samas saab ta tõsta enda ja seeläbi kogu meie kaitsevõime valmisoleku taset, astudes Kaitseliitu.

* Pärast artikli esmakordset ilmumist sooritas Kevadtormil 2021 esimesed lahinglaskmised Kaitseliidu 122 mm haubitsate üksus. Lisaks on Ukraina sõja puhkemise järel riigieelarve kaitsekulutusi oluliselt kasvatatud. Mitmed miljonid on määratud Kaitseliidu võimekuse arendusse.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused