11.6 C
Rapla
Neljapäev, 26 mai 2022

Koduloolane: 1954: Tool kaasa ja külaraamatukokku!

Koostaja Ants Tammar

Tänavu, raamatukogude aastal, räägitakse palju raamatukogust kui kohast, kus kogukonna liikmed saavad koguneda, arutleda, oma asju ajada jne. Enamik raamatukogudest on avarad, ilusad, hästi sisustatud ja külastajatele mugavad kultuurikeskused. 70 aastat tagasi oli suurem osa raamatukogudest armetus seisus. Isegi tool, laud ja raamatukapp oli paljudes kohtades luksus.

Ajalehe Rahva Hääl 1952. aasta 5. jaanuari juhtkirjas kirjutati: “Partei ja valitsus on loonud kõige moodsamad tingimused raamatukogude arenemiseks meie maal. Meie lugejate käsutuses on kõige laialdasem ja paremini organiseeritud raamatukogude võrk. Marksistlik-leninlik õpetus sotsialistlikust kultuurist avas laiadele rahvahulkadele tee raamatute juurde, lõi tingimused enneolematuks raamatukultuuri õitsenguks.”

1952. aastal oli tollases Rapla rajoonis 25 külaraamatukogu. Kaheksa külaraamatukogu asus koolimajas, viis külanõukogu ruumides, neli rahvamajas, kolm eramajas, kaks kolhoosi- ja üks MTJ kontoriga ühes majas. Ühe külaraamatukogu asukohta ei olnud aruandes märgitud. Näiteks Kabala raamatukogu aruandes oli kirjas, et raamatukogu asub rahvamajas, aga on tegelikult rahvamaja koristaja korteris. Arvatavasti elas raamatukogu töötaja rahvamajas ja oli seal ka koristaja. Ingliste raamatukogu seletuskirjas aga teatatakse, et raamatukogu on kooli internaadi söögitoas, läbikäidavas ruumis, kust saab minna kooli saali ja klassidesse. “Tuba on pime, ainult ühe aknaga. Külm on seal alati, sest üks ahi ei suuda suurt ja kõrget ruumi soojendada,” kirjutas raamatukoguhoidja.
Peaaegu kõikide külaraamatukogude kasutuses oli üks ruum. Kõige väiksem tuba oli Kodila koolimajas asuval raamatukogul – ainult 14 m2, kuhu pidi mahtuma 3033 trükist 114 lugejale. Isegi eramajas asunud Seli-Hagudi raamatukogul oli suurem tuba, 19 m2 2848 trükise jaoks.
Raamatukogude statistiliste aruannete seletuskirjad raamatukogude õitsele puhkemist ei kajasta. Enamik külaraamatukogudest töötas väikeses kitsukeses toas, kus polnud ruumi sotsialistliku kultuuri levikuks laiadele rahvahulkadele, kuigi neid asutusi nimetati sotsialistlikuks kultuurikoldeks. Paljud 1954. aastal tegutsenud raamatukogud töötasid Eesti Vabariigi aegsete raamatukogudega võrreldes halvemates tingimustes. Raamatukogudel puudus kõige hädavajalikum inventar. Raamatukogudest kõrvaldati ja hävitati palju väärtuslikku kirjandust ja need asendati parteile ja valitsusele sobilike trükistega. Raamatukogud sooviti muuta agitpunktideks, aga sinna ei suudetud osta isegi lauda ja toole. Paljudes külaraamatukogudes vahetus sageli töötaja ning valdavalt olid raamatukoguhoidjad 6- või 7-klassilise haridusega ja nende teadmised kirjandusest ja raamatukogundusest olid napid või puudusid üldse. Ühel raamatukogutöötajal oli lõpetamata kõrgem ja neljal keskharidus. Raamatukogus töötamise staaž oli enamikul 1-5 aasta vahel, 6 töötajal isegi vähem kui aasta (2-8 kuud).

1954: Raamatukogul ei olnud raha laua, toolide ja raamatukapi ostmiseks

1946. aastal kirjutati ajalehtedes, et Nõukogude korra kehtestamisest alates on meil Eesti kultuuri sügavamaks arenemiseks kõik eeldused olemas ning kunagi pole olnud selleks niivõrd avarad väljavaated, kui seda on Nõukogude korra ajal. Kirjutistes kiruti Eesti Vabariigi aegset eluolu, kus inimestel oli isegi kultuurielus osalemine raskendatud. Kui lugeda raamatukogude 1939/40. aasta aruandeid, siis neis ei kajastu, et raamatukogu ei suutnud osta lauda ja tooli, aga 1954. aasta aruannetes mainitakse, et raamatukoguhoidja tõi raamatukokku isikliku mööblieseme või saadi need laenuks või raamatukogus puudus tool, millele raamatukogu külastaja saaks istuda jne. See tundub uskumatuna, aga järgnevad nopped raamatukogude statistiliste aruannete seletuskirjadest näitavad ehedalt, millised olid partei ja valitsuse loodud “moodsad tingimused ja võimalused” raamatukogude tegevuseks ning kultuuri “sügavaks arenguks”.
Kodila raamatukogu asus koolimajas väga väikeses ruumis, kus oli raamatufondi õige paigutamine ja lugejate korralik teenindamine võimatu. Osa raamatuid olid õpilaste riietehoius. Raamatukogu vajas raamatute paigutamiseks eriruumi, veel ühte raamatukappi ja lauda ning kolme tooli.
Sikeldi raamatukogu seletuskirjas kirjutati: “Raamatukogul puudub kõige hädavajalikum inventar: raamatukapp, tool ja laud. Nende ostmiseks pole kolmel aastal raha antud. Kasutusel on külanõukogu mööbel, mis on antud ajutiseks kasutamiseks. Ei ole enam kohta, kuhu uusi raamatuid paigutada.” Raamatukoguhoidja tõi raamatukokku isikliku laua.
Seli-Hagudi raamatukoguhoidja kirjutas seletuskirjas, et raamatukogul on eramajas 19 m2 suurune tuba, kus on üks laud ja kaks raamatukappi, kuhu kõik raamatud ei mahu. Suurem osa raamatutest oli põrandal virnas. Raamatukoguhoidja kirjutas aruandesse, et juba teist talve puuduvad küttepuud.
Raikküla raamatukogu juhataja kirjutas: “Raamatukogu töötab 16 m2 põrandapinnaga ruumis, mille kütmine on võimatu. Töötasin täiesti külmas ruumis. Agitpunkti ei saanud raamatukogu ruumis avada, sest see oli külm – puudub küttekõlbulik küttekolle. Vaja on raamatukappe, toole ja laudu. Osa raamatutest on paigutatud laudadele ja toolidele.”
Paluküla raamatukogu asus eramajas, omaette 18 m2 suuruses toas. Aruande seletuskirjas teatatakse, et selles väikeses toas on ka agitpunkt ja lugemistuba, aga nende jaoks oleks vaja teist ruumi. Kui 1954. aastal raamatukogu tegevust kontrolliti, avastati järgmised puudused: ruum vajab remonti, puudub kirjutuslaud, kuus tooli ja kaks kataloogikasti. Ruum remonditi, aga inventar jäi ostmata.
Valtu raamatukoguhoidja töötas külanõukogu töötajaga ühes toas, kus tema kasutada oli laud ja kaks raamatukappi, kuhu ei mahtunud kõik raamatud.
Ohekatku raamatukogu seletuskirjast saame teada, et raamatukogu kasutas koolimajas ühte ruumi ning vajati ühte raamatukappi, ühte lauda, toole ja näituste korraldamiseks vitriine. Raamatukoguhoidja kasutas kolhoosilt laenatud lauda ja koolilt laenatud toole.
Kelba raamatukogul puudus omaette ruum. See asus läbikäidavas ruumis, õpilaste riietehoius. Raamatukoguhoidjal ei olnud lauda, kus töötada, ja raamatukappi, kuhu raamatuid paigutada.
Alu raamatukogul ei olnud omaette ruumi. Kasutas tuba, kus oli Rapla MTJ arhiiv ja MTJ raamatukogu ning vajadusel kasutati seda ruumi veel mitmesuguseks otstarbeks. Oli üks laud ja mitte ühtegi raamatukogule kuuluvat tooli. Raamatukappe oli kolm, kuid vajati viit kappi. Olemasolevad kapid olid nii täis kiilutud, et oli väga raske sealt leida soovitud raamatut. Raamatukoguhoidja mainis, et inventari soetamiseks ei ole raha kunagi antud ning töö edaspidiseks parandamiseks oleks vaja luua töötingimused, kus raamatukogul on oma ruum ja raamatukoguhoidjal oma töölaud ja tool.
Härgla raamatukogu asus kolhoosi punanurgas. Raamatukoguhoidja kirjutas murelikult seletuskirjas: “Laenutuste plaani mittetäitmise põhjuseks on ruumi puudumine suvel. Raamatukapid olid paigutatud kolhoosi väiksesse läbikäidavasse ruumi. Raamatukappide vähesuse tõttu oli osa raamatuid kapi otsas virnades ja osa pööningul lukustatud kastis. See takistas raamatute leidmist ja laenutamist ning ühtlasi võõrutas ka külastajaid raamatukogust eemale. Raamatukogul polnud sellist ruumi, kus külastaja saaks istuda, rääkimata sellest, et kolhoosi noored oleksid saanud vaba aega kultuursemalt veeta. Kuna raamatukogul puudub aastaringne oma ruum, siis kevad- ja suveperioodil ei ole võimalik korraldada üritusi ja näitusi. Raamatukappide pidev paigutamine ühest ruumist teise halvendab raamatufondi säilimist ning nõuab raamatukogu töötajalt palju aega.”
Seli-Hagudi raamatukogul, millel oli kaks tuba, kokku 25 m2, puudus vajalik sisustus. Oli ainult kaks raamatukappi. 1954. aasta detsembris lootis raamatukoguhoidja juurde saada kaks raamaturiiulit, aga 1955. aasta algul kurtis, et taotlus raamatukogu sisustuse muretsemiseks on jäänud seniajani tagajärjetuks.
Jalase raamatukogu seletuskirjas mainitakse, et inventarist on ainult kolm raamatukappi. Vaja oli veel ühte kappi, aga sellele polnud enam ruumi. Raamatukoguhoidja teatas murelikult, et kuna koolimajas puudub omaette ruum, siis ei ole kohta näitliku agitatsiooni ülespanekuks ning vitriini raamatunäituste tegemiseks.
Ka Kehtna raamatukogu teatas, et raamaturiiulite ja laua saamisega on raskusi. Järvakandi raamatukogus olid ruumi puudusel raamatud paigutatud kapi otsa. Nii ka Kaiu raamatukogus, mille juhataja kirjutas: “Raamatukogul puudub normaalseks töötamiseks ruum ja inventar, mis vastaks raamatukogu nõuetele. Järjest kasvavat raamatufondi on võimatu ära paigutada 23 m2 pinnal olevatesse kappidesse. Et raamatukogu on maal üks suuremaid kultuuriasutusi, siis on vajalik, et see oleks sisustatud vastavalt nõuetele, kus raamatukogu kasutajad saaksid lugeda, puhata ja aega veeta.”

1954: Raamatukogude töö on perspektiivitu ja juhuslik

1954. aasta sügisel kontrollisid kultuuriministeeriumi inspektorid Rapla rajooni kultuurhariduslike asutuste ettevalmistust tööks sügis-talvisel perioodil ning koostasid nähtu-kuuldu põhjal käskkirja. Sellest järgnevad repliigid, mis on seotud raamatukogudega.
“Enamik Rapla rajooni raamatukogudest on sügis-talviseks tööks ettevalmistamata. Mitte kõik raamatukogud ei oma tööks sobivaid ruume, asudes koolide, kolhooside ja teiste asutuste väikestes ja läbikäidavates ruumides.
Paljudel raamatukogudel puuduvad raamaturiiulid, mistõttu kirjandus on asetatud põrandale, kappide otsa jne. Enamik raamatukogudest on kütteperioodiks küttega varustamata.
Rapla rajooni raamatukogude majandusliku baasi nõrkus on üheks põhjuseks nende sisulise töö nõrkusele. Ruumide väiksuse tõttu ei ole paljudes raamatukogudes suudetud tööd normaalselt arendada. Enamiku rajooni raamatukogude töö on perspektiivitu ja kannab juhuslikkuse iseloomu.”
Eesti NSV Kultuuriministeeriumi käskkiri tõestab, et kõige suurema tiraažiga ja kõige tähtsama ajalehe Rahva Hääl 1952. aasta 5. jaanuari juhtkirjas kirjutatu on selge vale ja inimesi pettev. Ka Rapla rajooni raamatukogude 1954. aasta statistiliste aruannete seletuskirjade põhjal võib teha järelduse, et raamatukogudes seda sotsialistliku kultuuri “võimsat ja silmapaistvat õitsengut” näha polnud.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised