Raplamaal on mitmeid olulisi kultuuritraditsioone, mille üle tasub uhke olla ja mille kestmist igati toetada. Üks tähelepanuväärsemaid neist on kahtlemata rahvusvaheline keraamikasümpoosion, mis praegu kahekümne teist kord Kohilas toimetab.
Nende aastate jooksul on puupõletuse keraamika suursündmusel osalenud aukartustäratav hulk maailmas tuntud keraamikuid, kes väikese Eesti väikese Kohila tähtsust üle ilma erinevates paikades tutvustada on saanud. Kui nüüd mõelda, et igaüks neist kunstnikest on Tohisoo mõisa keldrisse jätnud mõnegi taiese, mis sealses anagama-tüüpi keraamikaahjus kuumutust saanud, siis võime rääkida kollektsioonist, mille väärtust on raske hinnata.
Juba õige mitmel aastal on räägitud, et need taiesed võiks olla kusagil igal aastal täieneva püsiekspositsioonina välja pandud. Kui sellist väljapanekut laiemalt tutvustada ja sellele ka mugav juurdepääsuvõimalus luua, siis tõstaks see nii Kohila kui ka kogu Raplamaa tuntust mitte ainult Eestis, vaid siit kaugemalgi. Ja tooks ka huvilisi kokku. Pole mõtet kaheldagi, et see just nii on. Kümmekonna aastaga on ka Rapla kaasaegse kunsti keskus tõstnud kunstihuviliste silmis Rapla kui kultuurikeskuse tähendust.
Nagu öeldud, on Kohilas vana mõisa keldrisse peidetud kunstivara võimalik eksponeerimine juba mitu aastat järjest jutuks tulnud. Paraku on see meenunud ikka siis, kui kunstnikud kogu maailmast Kohilasse kogunevad ja seal oma tööde kohal nõiuvad. Ja ununeb peagi pärast seda, kui on laiali sõidetud. Kahjuks. Äkki võiks nüüd, kui lähenemas on sümpoosioni kahekümne viies aastapäev, see unistuseks saanud mõte reaalsuseks muutuda. Selleks, et nii läheks, pole ju eriti palju vaja – piisab, kui leidub paar julget ja ettevõtlikku inimest, kellele koos sümpoosioni korraldajatega saaks osaks ka kohalike aktiivne toetus, ning väärtusliku kollektsiooni püsiekspositsioon saakski teoks.
Küsimus ongi vaid selles, kust leida paar julget ja aktiivset ja kuidas kütta üles maakonnajuhtide huvi ettevõtmise õnnestumise vastu.
