Tunnistan ausalt, et reisifännide edetabelis esindan mina kindlasti tabeli alumist otsa. Mitte et mulle ei meeldiks üldse reisida, aga ma kohe üldse ei naudi lärmakate turistihordide vahel trügimist, ega ka tundide kaupa lennukis kõveras istumist, mida saadab veel omakorda mõni jollerdis, kes on juba aegsasti vägijoogi toel päkad kumeraks rüübanud. See on põhjus, kuid kindlasti mitte ainus, mis on mind nüüd viinud juba mitmendat korda just Gotlandi saare kruiisile.
Oleme oma perega võtnud ette selle mõnusa kruiisi nüüdseks juba kaks korda ja viimati tänavu juulis. Üldse ei välista, et ühel ajahetkel tunnen uuesti Gotlandi kutset. Juba laevareis ise on see, mis pakub just sellise parima olemise ka sihtpunkti jõudmisel. See on reis inimesele, kes naudib laevareisi mõnusat kulgemist, avarust, merevaateid ja ajalooliste väikelinnade võlu.
Seda viimast pakubki Gotlandi pealinn Visby. Üliarmsaid keskaegseid, kitsaid tänavaid ääristab lummav, madal ajastutruu arhitektuur, mida omakorda ehib otse tänaval kasvav rohelus ja lillederohkus. Munakivisillutisega tänavaid ääristavad maalilised majakesed, kummituslikud varemed ja arvukad kohvikud. Nädalavahetusel riietuvad kohalikud ka keskaegsetesse riietesse, mis lisab ajarännakule veel omakorda võlu.
Keskaja Manhattaniks kutsutud Visby on parimas mõttes kõikide metropolide vastand ja Gotland ise justkui Saaremaa suurem vend. Ses müstilises ja lummavas saares on midagi, mis teeb kahtlemata iga eestlase hingele pai.
