5.5 C
Rapla
Reede, 30 sept. 2022
spot_imgspot_img

Tartu Ülikooli uuringus kritiseeritakse külaelu taastajat

Tartu Ülikooli teostatud uuringu lõpparuanne leiab, et Järlepa haridus- ja kultuurikeskusega (Hakuke) kaasneb madal kulutõhusus ja kasutusintensiivsus. Kohalikud leiavad aga, et selle keskuse loomine äratas pärast kahtkümmend aastat taas ellu külavaimu.

„Järlepa ja ümberkaudsete külade rahvas ootas oma külakeskust mitukümmend aastat, seega oli Hakukese avamine 11.11.2011 meie piirkonnale tõeline pidupäev,” sõnas Järlepa külavanem Külliki Malken. Pärast seda, kui mõis läks erakätesse, ei olnud kohalikel ühtegi siseruumi, kus rahvas saaks koos käia, ühiselt pidusid pidada jms, nagu varem oli harjutud. „See oli keeruline aeg, aga unistustes oli meil see maja olemas ning see sai kirja pandud ka Järlepa ja Jaluse küla 2005–2010 arengukavasse,” lisas Malken.
Hakukese rajamine tähendas, et ühes majas tegutsevad koos lasteaed Sinilill, raamatukogu, spordihoone ja on olemas ruumid ürituste korraldamiseks. Malken tõi välja, et kui loodi Hakuke, alustasid tegevust Järlepa Hoovikoor, mis on küll, loodetavasti ajutiselt, koroonaaegsel pausil, ning saalihoki treeningud. Veel tegutsevad Järlepas rahvatantsurühm ja külateater. Lisaks on Järlepas avalik saun, mida köetakse reedeti. Ehk võib öelda, et keskus on muutnud külaelu mitmekesisemaks ja võimalusterohkemaks kui kunagi varem.
„Maja kasutavad Järlepa Kodukultuuri Selts, eakate klubi ning kogukond üldiselt. Ruume renditakse välja ka erasündmusteks,” jutustas Külliki Malken. Ta lisas, et kuna külapoodi ka enam ei ole, on haridus- ja kultuurikeskus kujunenud kohalike inimeste jaoks oluliseks tugipunktiks kogukonna ühtehoidmisel.

Alusetult kriitiline Tartu Ülikooli uuringu lõpparuanne
Tartu Ülikooli Rapla maakonna avalike ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuringu lõpparuanne leiab aga, et “Uuringus kasutatud andmestiku alusel on Rapla maakonna rahva- ja seltsimajadest kasutusintensiivsus madalaim Eidaperes, Hageris, Raikkülas, Järlepas, Haimres ja Keavas. Üldjuhul kaasneb madala kasutusega ka kesine kulutõhusus. Madala kasutusintensiivsuse ning kulutõhususe alusel on probleemseteks tegevuskohtadeks Eidapere, Hageri, Raikküla, Järlepa, Haimre, Keava ja Ingliste.”
Uuring, mis on seadnud Järlepa haridus- ja kultuurikeskuse vajalikkuse kahtluse alla, on tekitanud pahameelt paljudes kohalikes elanikes, kuid ka toetajad kaugemates paikades leiavad, et uuring on ennatlik ja absurdne.
„Olen selle haridus- ja kultuurikeskuse sünni juures olnud ja teinud uuringu koostajatele sellekohase märkuse, kui uuringut tutvustati, et palun käige Järlepas kohapeal ära, enne kui te uuringu andmed kokku kirjutate! See on absurdi tipp, kuidas üldistatakse ja tekitatakse vale lõpptulemus,” sõnas endine Juuru vallavanem Margus Jaanson.
Jaansoni sõnul projekteeriti ja ehitati hoone piirkondade-külade (Jaluse, Sadala, Miiliste, Härgla, Lõiuse, Mahtra jne) multifunktsionaalseks keskuseks vastavalt piirkonna vajadustele. Seal on kahe rühmaga lasteaed (30% hoonest), raamatukogu (15%), spordisaal (25%), külakeskuse osa (15%) ja köök lasteaia ja ürituste tarbeks (15% hoonest). Uuringus võrreldi aga haridus- ja kultuurikeskust kui rahva- ja seltsimaja.
„Minu meelest ei saa Hakukest üldse võrrelda uuringus välja toodud rahvamajade ning seltsimajadega. Näiteks mainitud Eidapere, Hageri, Raikküla on kultuurimajad, millel on oma eelarve ning juhataja, kes maja aitab majandada. Järlepa haridus- ja kultuurikeskus tegutseb MTÜ ja elanike initsiatiivil ning suur osa majast on lasteaia ning raamatukogu kasutuses,” rääkis Järlepa külavanem.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised