Aeda sobib eksootilise asemel kodumaine liik palju paremini

Tallinna linn lõi virtuaalse haljastuskataloogi, mis aitab aednikel (ja teistel maastikukujundajatel) elurikkust toetavaid valikuid teha. Kataloogis on enam kui 900 soovitatavat taime ja selle sisu panid kokku maastikuarhitekt Liivi Mäekallas ja elustiku ekspert Meelis Uustal. Lisaks erinevatele taimedele on kataloogi juures ka palju erinevaid mõõdikuid, alustades värvist ja kõrgusest kuni taime tolmeldajateni välja, mille järgi endale sobivad taimed üles leida.
Tundub, nagu muutuksid aednikud iga hetkega aina nõudlikumaks. Pidevalt otsitakse midagi uut ja seninägematut, millega kätt proovida ja teiste ees uhkustada. Ja eks pisut põnevust rohenäpu argipäeva kulub kindlasti ka ära, kuid tihtipeale ei saa need eksootilised taimed meie kliimas hästi hakkama ja nõuavad palju poputamist.
Kohalikud elujõulised taimed tunduvad igavad ja kohati isegi tülikad. Nii ongi väga värskendav nende eksootiliste soovituste kõrval näha kohalikke liike. Võtsin kataloogi lahti ja ühena esimestest jäi mulle silma võilill. Vana hea aednike vaheliste tuliste vaidluste süütaja. Palehigis tõrjuda või hoopis leppida? Ma pole terve elu suutnud aru saada, milles see õnnetu võilill süüdi on, et teda nii innukalt tõrjuda soovitakse. Elurikkuse kataloogis kollast tuttavat nähes sain aru, et seda kohta tasuks pisut põhjalikumalt uurida.
Ja seal tõesti ongi palju toredaid soovitusi nagu naat, raudrohi ja kortsleht. Usun, et see on hea meeldetuletus, et need meile mõnikord tüütuna tunduvad liigid on ju tegelikult meid ümbritsevatele putukatele kasulikud.
Kummaline, kuidas elurikkus on senimaani justkui vaidluse koht. Lihtne on arvata ja öelda, et elurikkust on meil piisavalt. Viibatakse käega kuhugi kaugusesse ja öeldakse, et las need „tüütud” taimed elavad kuskil seal aia taga, põldude peal. Ainult et põllud on meil valdavalt monokultuursed ja pole ka seal elurikastele kooslustele kohta.
Kahtlustan, et ükski kataloog ega targema inimese soovitus ei suuda võilille vihkajatest seda innukat tõrjujat välja juurida. Aga neile, kes ei mõõda aia ilu muru kõrguse ja liigivaesuse järgi, võiks see olla huvitav tutvumine.
Vähemalt mina sain nii mõnegi uue mõtte, millistele taimedele võiks aias koha leida. Pealegi saab sealt ka teada, millistele putukatele iga konkreetne taim võiks meelepärane olla. Näiteks sel suvel jäi mulle eriti silma üks teine kollane taim. Kannab ta toredat nime nõiahammas. Selgub, et tegemist on eriti väärtusliku taimega ka tolmeldajatele. Eriti peaks ta meeldima kimalastele, erakmesilastele, päevaliblikatele ja nende röövikutele. Kui mitte midagi muud, siis vähemalt saab oma silmaringi avardada, et kelle jaoks need tülikad „umbrohud” hädavajalikud on.
Oma võilillede kaitsmise kampaania lõppu mainin ka ära, et võilill on samuti tolmeldajatele väärtuslik taim, kes meelitab ligi kimalasi, erakmesilasi, sirelasi ja päevaliblikaid.