9.9 C
Rapla
Reede, 30 sept. 2022
spot_imgspot_img

Koduloolane: Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda – 25

Erika Reinumägi

Tihti võib kuulda küsimust: mis asi see puuetega inimeste koda veel on, millega tegeleb, miks teda vaja on. Küsimused tekkivad võib-olla sellepärast, et Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda on käesoleva aasta 25. augusti seisuga tegutsenud küll juba 25 aastat, aga teinud seda tasa ja targu.
Koda on koondanud ja hoidnud koos tegutsemas maakonna krooniliste haiguste ja puudespetsiifilisi seltse, ühinguid ning kordineerinud nende rahastamist, organiseerinud ühisüritusi liikmesorganisatsioonidele, korraldanud teabepäevi kõigile huvilistele ja aidanud korraldada ühingute raamatupidamist. Koja liikmesorganisatsioonid on osalenud aktiivselt puudespetsiifiliste liitude töös ning toonud olulist informatsiooni maakonda.
Rapla koda on ka Eesti Puuetega Inimeste Koja liige ning andnud sisendeid seaduseelnõudesse, avaldanud arvamust puuetega, aga ka krooniliste haigustega inimestega seotud küsimustes, aidanud kaasa nõustamisprobleemide lahendamisel. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid vaatame ka korraks tagasi.
25. augustil 1997. aastal otsustasid 12 asutajaliiget moodustada mittetulundusühingu Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda. Koja liikmeteks said Raplamaa Diabeediselts, Rapla Puuetega Inimeste Selts, Raplamaa Vaimupuudega Inimeste Tugiühing, Raplamaa Vaegkuuljate Selts. Esimesse juhatusse kuulusid Liia Sizask, Vladimir Korolkov ja Endel Asser. Juhatuse esimees oli Liia Sizask.
1998. aasta maikuu protokollist lugesin, et koja algus oli vaevaline: kriitikat jagus nii juhatuse esimehe kui ka kogu juhatuse tegevuse kohta. Selle tulemusena astus Liia Sizask tagasi, uueks juhatuse liikmeks valiti Mall Tähe ning juhatuse esimeheks Endel Asser. Koja põhiline ülesanne oli tol ajal rahaliste vahendite vahendamine liikmesorganisatsioonidele ja ühistegevuste korraldamine.
Aasta ülevaadetes kurdeti inimeste mitteosalemise üle sündmustel, leiget huvi infopäevade vastu ja avaldatati arvamust, et kuna koda on moodustatud ülevalt alla, ei ole mittetulundusühing kahe aasta jooksul püstitatud eesmärki täitnud. Kes nüüd enam täpselt teab, kuidas asjad tegelikult olid, aga rasked ajad said üle elatud, koda jätkas tegevust ja järgnevatel aastatel ühinesid Rapla kojaga Raplamaa Kutsehaigete Selts ning Kohila Reumaühing.
Koostöös Vahtra Tugikeskusega sai 2008. aastal alguse tantsuturniir “Vahtra tantsud tähtedega,” mis oli suurepärane ettevõtmine, sest pakkus intellektipuudega inimestele esinemisvõimalust, kaasalöömist kogukonna elus ning hajutas sellega ka võõrastust sellise puude ees. Tantsupõrandal särasid vaimupuudega tantsijad ja kohalikud tähtsad inimesed.
Puuetega Inimeste Seltsi liikmed olid aktiivsed invaspordi võistlustel ning tõid maakonda karikaid mitmel spordialal, eriti tuntuks sai koda aga bocciaga. Jätan lugejale siinkohal võimaluse uurida, millega täpsemalt tegu on.
2010. aastal pani Endel Asser juhatuse esimehe ameti tervise halvenemise tõttu maha ja uueks esimeheks sai Mare Käpp. Liikmesorganisatsioone oli kojal sel ajal 8. Seltside eesotsas olid aktiivsed inimesed: toimusid teabepäevad, koos tähistati ülemaailmset puuetega inimeste päeva, liikmesorganisatsioonid osalesid omakorda riiklike puudespetsiifiliste liitude korraldatavatel sündmustel.
2013. aastal sai juhatuse esimeheks Marge Järvi, kes oli ühtlasi Märjamaa Puuetega Inimeste Seltsi juhatuse esimees. Kojal liikmeid 10, viimane liituja oli Raplamaa Reumaselts. Koja ja liikmesorganisatsioonide tegemistes andis sel perioodil tunda rahaliste vahendite nappus, aga seltsid kirjutasid projekte valdadesse ja nii said plaanitud sündmused ellu viidud. Alguse sai koja suvekooli traditsioon.
2018. aastal alustas koda koostööd Rapla vallaga puuetega inimeste eluaseme kohandamise projekti raames, mis algas vallas 2017. aastal. Projekti lõppedes said kohandatud 21 puudega inimese kodud, suurenes inimeste iseseisev toimetulek, märkimisväärselt vähenes pereliikmete halduskoormus.
Suur infoküllus ja parem kättesaadavus, aktiivsete juhtide vananemine ja ka väsimine tõi kaasa uute liikmete nappuse seltsides. 2019. aasta suvel pani juhatuse esimees Marge Järvi ameti maha, kohustused võtsid üldkoosoleku otsusega üle Valve Kasemets ja Erika Reinumägi.
COVID pärssis koja ja liikmesorganisatsioonide tööd tugevalt: inimesed jäid kodudesse, ühisüritusi ei toimunud, suhtlemine vähenes. Praegu teeb rõõmu asjaolu, et käesoleval aastal on siiski aktiviseerunud liikmesorganisatsioonide tegevus ja osavõtt ühisüritustest, mida koda pakub ja vahendab.
Koja suvekoolis Lokuta puhkekeskuses osales 44 inimest: tuletasime meelde esmaabi võtteid ja naiskodukaitsjad viisid läbi kriisiks valmistumise töötoa. Rapla melul avanes kõigil võimalus kontrollida kuulmist kuulmisbussis, mille organiseeris Eesti Vaegkuuljate Liit. Rapla Puuetega Inimeste Seltsi aktiivsed liikmed osalesid taas võidukalt invaspordi võistlustel ja käimispäeval Viljandis osales 29 koja liiget.
Jätkuvalt on koda Raplamaa Tervisenõukogu liige ja teeb koostööd Kohila Elunautlejate Klubiga, kelle abiga saavad koja liikmesorganisatsioonid osa kultuurisündmustest kogu riigis.
Viimase paari aasta jooksul on palju tähelepanu pööratud ligipääsetavusele, mistõttu oli rõõm osaleda Rapla Karmani silla rekonstrueerimisprojekti arutelul ja anda sellele hinnang lähtuvalt puudega inimeste vajadustest.
25 tegutsemisaasta vältel on koja eestvedamisel toimund palju erinevaid ettevõtmisi, nõupidamisi, teabepäevi, ümarlaudu, seminare, algatatud traditsioone, olnud häid ja halvemaid aegu. Rada on sisse tallatud, liigume edasi ja võtame vastu uued väljakutsed. Infot Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja tegemistest saad kodulehelt www.raplakoda.eu ja koja FB lehelt, aga võid ka kirjutada [email protected]
Koja ja liikmesorganisatsioonide sõnum täna: pöörame igapäevaelus tähelepanu inimestele üldiselt, märkame esmalt nende oskusi ja võimeid, mitte puudusi ja erinevusi. Väga sageli märkame puudega ning lihtsalt teistsuguste inimeste puhul kõigepealt just erinevust ning alles seejärel tema iseloomu, oskusi jne.
Kohanemine võtab aega ja alles siis, kui esmasest kohmetusest on üle saadud, suudame näha, et puudega inimesed tegelevad samade asjadega, millega tavalised inimesed, nad on samasugused täisväärtuslikud inimesed nagu kõik teised koos oma isikupärade ja veidrustega.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised