„Me loodame, et tänane päev pakub mõtteainet,” kuulutas Ettevõtlusnädalal ühe olulisema sündmuse avatuks päeva moderaator Ingrid Nielsen. Kehtna kutsehariduskeskuse suurde saali kogunenud ettevõtjad ja omavalitsuste esindajad tulid kuulama ettevõtluse uute suundade kohta.
Nielsen, kes on Eestimaa Looduse Fondi (ELF) taastuvenergia ekspert, oli ühtlasi päeva esimene kõneleja. ELF on aasta algusest oma fookuse taastuvenergiale pööranud ja ilmselt jätkab seda ka tuleval aastal.
Neilseni ettekanne vaatas pigem üldpilti ja liiga spetsiifiliseks ei läinud. Energiakriis podises juba aastaid, kuid Ukraina sõda tõi selle laiema publiku fookusesse. Energiahinnad tõusevad igal pool. „Ma usun, et energia odavat hinda me enam regulaarselt nägema ei hakka. Ka taastuvenergia tuleku puhul,” ütles Nielsen otse. Samuti ei tasu oodata, et sõja lõpp tähendab ka energiakriisi lõppu.
Kokkuhoiuvõimalusi tuleb otsida igal tasandil riigist kodanikeni, kasvõi ruumide sisetemperatuuri madalamaks keeramisega.
Ettevõtjate seisukohast tuleb teadvustada, et rohepööre toob endaga kaasa fundamentaalse muutuse majanduskeskkonnas. Ettevõtetel tuleb sellega kiiresti kohaneda. „Kasvumajandus on lõppemas,” ütles Neilsen. „Planeedil on piirid ja me ei saa neid ületada.” See tähendab, et kasumi asemel on prioriteet luua juurde keskkonna- ja sotsiaalseid väärtusi.
Ettevõtted peavad endalt küsima, kuidas võimalikult väikese energiakuluga jätkata. Aga sellest ehk olulisem küsimus on, kas ettevõte toodab lisandväärtust. Eitava vastuse korral tuleks oma tegevusala ümber mõelda.
Nielsen ütles, et tulevikus on äriajamine ja teenuste pakkumine kohalikum. Globaalsed tarneahelad lühenevad. Samuti rääkis ta, et ettevõtjad peavad tõsisemalt mõtlema, millist mõju nad keskkonnale avaldavad. „Kuidas minu tegevused toetavad elurikkust?” on küsimus, mida tuleb endale aina enam esitama hakata. Ettevõtjatelt eeldatakse mitmekesist maakasutust. Olgu see siis tehase katusele paigutatud päikesepaneelide või siis hoopis päikeseparki rajatud lilleniidu näol.
Tuulepark kui konkurentsieelis
Järgnevad kõnelejad tutvustasid erinevaid taastuvenergia tootmise viise. Sunly AS-i asutaja, omanik ja juht Priit Lepasepp kõneles tuuleenergiast. Tuult on Eestis parasjagu palju. Lepasepp rääkis, et tulevikus hakkame aina enam nägema hübriidjaamu, kus tuulikud on koos päikesepaneelidega. See võimaldab mõlemast maksimumi ära kasutada.
Pisut rääkis Lepasepp ka tuuleenergiast Raplamaal. Nii Rapla, Kehtna kui ka Märjamaa vallas on tuuleparkide loomine laual. „Mina kutsun üles kindlasti konkureerima positiivselt,” ütles Lepasepp. Ta jagas mõtet, et esimesed arendused viiakse kiiresti ellu, sealt edasi hakkavad need aina aeglasemaks muutuma ja võivad lõpuks sootuks tegemata jääda. Ta innustas omavalitsusi olema esimeste seas.
Tuulepargist kui konkurentsieelisest rääkis ka Riigikogu liige Andres Metsoja. Ta meenutas aega, mil oli Pärnu maavanem, ja järgmisel aastal ehitama hakatava Tootsi tuulepargi rajamise tagamaid. Metsoja sõnul otsis Tootsi asula funktsiooni. Tänaseks on huvi selle vastu suur. Sinna rajatakse uus spaa ja tulemas on rida teisigi investeeringuid. Metsoja leiab, et tuulepargi talumise asemel tasuks hoopis rohkem mõelda kasule, mida see lähiümbrusele toob.
Osa toodetavast energiast saavad ettevõtted ise ära kasutada. Kui siiani tuli ettevõtetel konkureerida töötajate pärast, siis täna tuleb konkurentsieelis energiast, mida saab ilma või minimaalse võrgutasuga. Sellele ärgitas Metsoja ka Raplamaal mõtlema ning soovitas leida vähemalt maakonna tasandil kompetentsed inimesed nende teemadega tegelema. Ka tema toonitas, et majanduskeskkond on muutumas. „Sellisena lihtsalt edasi minna ei saa,” ütles Metsoja.
Päikeseenergia kasutamisest rääkisid ACM Metal OÜ kaasasutaja ja -omanik Ain Kuusik ning Smartecon OÜ kaasomanik ja tegevjuht Magno Kure. Mõlemad jagasid praktilisi soovitusi ettevõtetele, kel on mõtteis päike enda kasuks tööle panna.
Kuusiku ettevõte toodab alumiiniumkomposiidist seinafassaade. „Kaks aastat tagasi seinapaneele tootes tekkis mõte, et mis me neid seinu niisama katame selle kalli komposiidiga, paneme sinna päikesepaneelid sisse,” rääkis Kuusik. Esimese projektina saigi ühe Kohtla-Järve lasteaia edelasuunaline sein osaliselt paneelidega kaetud.
Traditsioonilisematest päikeseelektrijaamadest rääkis Magno Kure. Ta ütles, et päikesepark on olemuselt lihtne ja ettevõtjale kõige kättesaadavam lahendus. „Ma ei tea ühtegi inimest, kes on päikesepargi teinud ja mõtleb, et see ei olnud mõistlik,” rääkis Kure.
Üheks takistuseks tootmishoone katusele päikesepaneelide panemisel võib saada katuse kandevõime. Täna on aga suurem murekoht võrguga liitumine. Liitumistaotluse menetlus võib venida väga pikaks. „Pole harvad juhtumid, kui liitumispakkumine tuleb 17 miljonit,” rääkis Kure.
Tuumaenergia toob hinna alla
Üleriigilistest lahendustest tuli juttu tuumaenergia valguses. „Miks meil on energiakriis? Sest viimased kümme aastat pole midagi tehtud,” alustas Fermi Energia AS-i asutajaliige ja tuumaekspert Henri Ormus. „Me nägime kriisi juba kolm aastat tagasi ette. Aga ei osanud arvata, et see on nii järsk ja nii kiire,” jätkas ta. Üks lahendus võiks tulla tuumaenergia näol, mida ettevõte soovib Eestis tootma hakata. „Teeme väikereaktoreid ja mitte ainult ühe,” ütles Ormus. Väikesed moodulreaktorid on tavapärastest tuumajaamadest oluliselt väiksemad. Kasutatavad moodulid saab toota tehases.
Tuumaenergia on Ormuse sõnul vajalik, sest tuule- ja päikeseenergia katab ka pärast suurt kasvu siiski vaid meie suvise tarbimine. Sügis-talvisel perioodil jääb energiast puudu. Lisaks on Fermi Energia üks eesmärkidest oma sõnutsi energia hinna allatoomine.
Ettevõte on kaardistanud omalt poolt viis piirkonda Eestis (ükski neist Raplamaad ei puuduta), kuhu reaktoreid rajada saaks. Lähiaastatel tuleb Riigikogul otsustada, kas Eesti peaks tuumaenergiat tootma hakkama. Positiivse otsuse ja optimistliku plaani kohaselt võiks see tähendada esimese reaktori avamist 2031.-2032. aastal.
Päev lõppes paneeldiskussiooniga „Kelle monopol on taastuvenergia?“. Teemal arutlesid Magno Kure, Hans-Jürgen Schumann, Allar Läll, Andres Metsoja ja Priit Lepasepp. Arutelu lõpus jõuti seisukohale, et taastuvenergia võiks olla rahva monopol.
Energeetika on Raplamaale südamelähedane
Majandusfoorumit korraldas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) tänavu juba 9. korda. Seekordne majandusfoorum leidis aset neljapäeval, 6. oktoobril.
Pika päeva lõpus ütles moderaator Ingrid Nielsen Raplamaa Sõnumitele: „Mulle tundub, et Raplamaal on aktiivsed inimesed.” Ta lisas, et Raplamaal tegeletakse taastuvenergeetika teemadega aktiivsemalt kui nii mõneski teises Eesti maakonnas. „Energeetika teema on Raplamaal südamelähedaseks saanud, mis on hästi rõõmustav,” ütles ta. Mõtteid jagatakse erinevates kooslustes ja seeläbi võiksid arutatavad ideed ka siinsete inimeste seas hästi juurduda.
On selge, et lahendusi energiapöörde tegemiseks on palju. „Näha on, et energiapöördes kõik tahavad kõige paremat, aga üldse ei ole selge, kuidas sinna jõuda,” jagas ta oma mõtteid.
Ka saalist tulnud küsimustest jäi kohati kõlama, kuidas ühendada harjumuspärane kasvamine ja laienemine energia säästmise põhimõttega. „Aga see on arusaadav, sest me oleme teekonna alguses,” ütles Nielsen.
Ta usub, et majandusfoorumi sarnastest ettevõtmistest on suures plaanis kasu. „Ma loodan, et Eestis levivad erinevad koostöölised tegutsemisvormid natuke rohkem. Et see ei oleks ainult eraettevõtja või väheste investeerimisvõimekusega inimeste huvides, et tal on taastuvenergiavõimekus,” arutles ta. Ta tahaks näha, et võimekusega ettevõtjad kaasavad ka kogukonda, kes soovib panustada. Pakutav panus ei pea olema ainult rahaline. Oluline on leida viis, kuidas teha taastuvenergia enda omaks.
Artikkel valmis Euroopa Regionaalarengu Fond projekti “Raplamaa PATEE 2020-2023” raames.
