Häda ei hüüa tulles, ka matkarajal mitte. Pikamaamatkaja Karmen Korjus räägib matka hügieenirituaalidest ja annab nõu, kuidas metsas number kahel käia.
Kui matkaraja läheduses pole RMK välikäimlaga platsi, on tualetiks metsaalune ja see võib algajale matkajale tekitada mõningat ebamugavust ja isegi hirmu. „Siin passib vana hea ütlus, et harjutamine teeb meistriks ning ebamugavus kaob, kui metsavetsus käimist natuke praktiseerida,“ ütles Karmen.
Karmen soovitab metsas number kahel käies leida mõni varjuline koht, maa sisse kanna või kühvliga väike auk kaevata ning pärast auk samblaga kinni katta. Nii nagu igasuguse prügi puhul, tuleb ka vetsupaberi käitlemisel jälgida üht olulist reeglit – kõik, mis endaga metsa kaasa võtad, sinust maha jääda ei tohi. „Vetsupaber küll laguneb looduses, aga enne seda võivad metsloomad selle üles kaevata,“ selgitas Karmen.
Valuliku menstruatsiooni korral soovitab Karmen pigem koju jääda ja puhata, sest keha vajab sel perioodil vaikust ja rahu. Küll aga pole pikkadel matkadel see tihti võimalik ning kuupuhastus tuleb teha läbi ka rajal olles.
„Soovitan matkale kaasa võtta samad hügieenitarbed nagu tavaliselt,“ ütles Karmen ja lisas, et sarnaselt vetsupaberiga pole ka pesukaitsme ega tampooni koht looduses. Tampooni saab tema sõnul kasutada hästi tulealgatusmaterjalina lõkke tegemisel.
„Mul ei olegi sellist asja nagu matkameigikott,“ vastas Karmen küsimusele, mida võiks leida ühe pikamaamatkaja meigikotist, kuid lisas, et on ka argipäeviti harv meigikandja. Hügieenitarvikutest haarab ta pikemale matkale kaasa hambaharja ja -pasta, haavasalvi, jäägeeli, kuumal ajal päikesekaitsekreemi, huulepalsami, tüki seepi ja desinfitseerimisvahendi.
Juuste pesemiseks soovitab Karmen võtta kaasa tahke šampooni, mis kaalub vähe ja võtab matkakotis vähe ruumi. „Matkamine ei pea olema kõigi mugavuste keelamine. Oma kogemusest võin öelda, et pärast nädalat tahaks juukseid juba pesta – see annab värskuse kogu kehatasandil,“ lisas ta.
5 sammu metsas kakal käimiseks:
1. Otsi koht, mis oleks eemal matkarajast ja veekogudest, et teised hiljem sinu häda otsa ei astuks.
2. Kui oled sobiva koha leidnud, kaeva kühvli, puuoksa või kanna abil maa sisse väike auk ja kata see hiljem mulla ja samblaga.
3. Kükitamine on kõige loomulikum ja tervislikum asend kakamiseks. Anatoomiliselt on sellel lihtne põhjendus – kükitades on soolestik sirge, istudes aga kõver. Kui sa pole suurem asi kükitaja, kasuta seljatoena kükitamisasendi hoidmiseks näiteks puud.
4. Kui oled vetsupaberirulli või niisked salvrätikud koju unustanud, võta kasutusele veepudeli meetod ehk pese tagumik lihtsalt puhtaks. Looduslikest alternatiividest kasuta pühkimiseks pehmet sammalt või puulehti.
5. Ära vetsupaberit augu sisse viska – suure tõenäosusega tuhnivad loomad selle enne üles, kui see looduses laguneda jõuab. Selle asemel viska vetsupaber eraldi selleks mõeldud kile- või prügikotti. Pea meeles, et erinevalt vetsupaberist ei lagune niiske salvrätt metsas kunagi.
Matkavarustuse tootja Fjällräveni tellitud ja uuringufirma Socio poolt sel kevadel läbi viidud uuringu kohaselt veedab iga teine Eesti naine looduses aega mitu korda nädalas. Matkamise kui sellise vastu tunnevad kõige rohkem huvi 25-34-aastased naised. Üle poole Eestis elavatest naistest matkab kord paari kuu jooksul, kolm neljandikku teeb seda kaks korda aastas.
