spot_img
-4 C
Rapla
Teisipäev, 6 dets. 2022
spot_imgspot_img
LisalehtRohelised Sõnumid: Keskkonnaamet: karstiala tulevikku on vaja jälgida

Rohelised Sõnumid: Keskkonnaamet: karstiala tulevikku on vaja jälgida

„Keskkonnaamet tegi alale metsakaitseekspertiisi, millega tuvastati kuuskedel tugev juurepessu ja kuuse-kooreüraski kahjustus. Kogu alal lubati raiuda kuused, et likvideerida kahjustuskolle,” selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk, miks raiet alal lubati.
Raie oli lubatud tingimusel, et raietöödega ei kahjustata karstivorme (hoidumaks pinnase ja karstivormide kahjustamisest teha raietöid ning kokkuvedu külmunud pinnasega; vältimaks raietöödel karstivormide kahjustamist kasutada raietöödel ja kokkuveol kergemat tehnikat).
Tööde kontrollimiseks alustas Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet.

Mida järelevalve käigus tuvastati? Milline on sellise käitumise tagajärg?
Leelo Kukk: Riikliku järelevalve käigus kontrollis Keskkonnaamet 2021. aastal kahel korral juunikuus metsakaitseekspertiisi alusel teostatud sanitaarraiet Palamulla külas.

Keskkonnaamet algatas keskkonnavastutuse seaduse alusel haldusmenetluse Sindlivabrik OÜ suhtes, et tuvastada, kas raietööd on põhjustanud Palamulla karstiala langatuste tekkimise ning Palamulla karstiala kahjustamise. Samuti kontrolliti, kas raietööde läbiviimise käigus on kahjustatud kaitsealuseid taimi.
Võimalike langatuste tekkimise või mitte tekkimise tuvastamiseks tellis Keskkonnaamet erapooletu ekspertiisi Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuselt. Ekspertarvamuse kohaselt ei saa raietöid langatustega seostada ning kinnitust ei leidnud ka kaitsealuse taime kahjustamine raietööde käigus.
Karstiala looduskaitseline väärtus seisneb muuhulgas kastjate langatuslehtrite, nendevaheliste koobaste ja avalõhede esinduslikkuses. Sindlivabrik OÜ puhastas raiepiirkonnas asuvad karstilõhed käsitsi raidmetest, et tagada Palamulla karstiala ilme.

Kuidas lageraie kaitsealuseid taimi mõjutas? Kuidas ala üldiselt sellest taastub?
Leelo Kukk: Otseselt sealne raie kaitsealuse liigi isendeid ei kahjustanud, kuid kaudselt võivad tulevikus mõjud tekkida.
2022. aasta maikuus tegi Keskkonnaamet taas alal paikvaatluse, et kontrollida II kaitsekategooria kaitsealuse taime olemasolu. 2019. aastal kasvas seal ühe pika karstilõhe sees minimaalselt 21 taime isendit, ka tänavu maikuus oli see taimeliik seal alles, kuid 2021. aasta põua tõttu olid kõik taimed väikesed. Kuna ka 2022. aasta suvi oli erakordselt kuiv, siis ei olnud otstarbekas seal arvukust hinnata, kuna taimede arvukuse muutused ei pruugi peegeldada raie mõju. Seetõttu saab objektiivsema hinnangu anda mõnel veidi niiskemal aastal, kui kasvutingimused on optimaalsemad.
Kaitsealune liik kasvab lõhe vertikaalsetel seintel. Liik pole spetsiifiliselt varjulembene ning võib taluda ka otsest päikesevalgust. Ohuks võib olla see, et alale on jäetud palju raiejäätmeid, mille tulemusel mullaviljakus tõuseb ja puistu ning muu kõrgekasvuline taimestik hakkab vohama. Just tihe ning lopsakas taimestik võib edaspidi liiki ohustada.
Kuidas karstiala edasi kujuneb, seda on vaja jälgida. Liigi säilimiseks alal on võib-olla vaja teha eraldi tegevusi, näiteks eemaldada kasvukoha ümbrusest võsa, pealekasvavat sammalt, liigset orgaanikat (raiejäätmeid). Langatuslehtrite ja lõhede ümbrusesse oleks soovitatav kujundada hõredam, männi enamusega loomets.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused