Lugeja küsib: Üks töötaja räägib pidevalt, et temaga on käitutud ülekohtuselt ja talle on põhjustatud kannatusi, mistõttu ei saa ta oma tööd teha. Mida saaksin tööandjana teha olukorra lahendamiseks?
Töösuhetes võib juhtuda, et töötaja pöördub tööandja või kolleegide poole ja kirjeldab temaga aset leidnud ülekohut ja kannatusi. Süüdlaseks peetakse tihti tööandjat ennast ja/või kolleege. Sageli ei julge inimene ka küsida selgitusi või teha ettepanekuid olukorra lahendamiseks, ta keskendub vaid sellele, mis temaga toimub ning näeb ennast süütu kannatajana. Sellisel juhul ei pruugi olla tegemist töökiusuga, vaid olukorraga, kus töötaja on võtnud ohvrirolli ning mille lahendamine on tihti töötaja enda käes. Tuleb mõista, et iga ühekordne konflikt, arusaamatus, tüli töökeskkonnas ei ole üldjuhul töökiusamine.
Kui on kahtlus, et töötaja on võtnud ohvrirolli, tuleks temaga kindlasti rahulikult rääkida, et teha selgeks, milles on tegelikult mure ning kuidas saaks ühiselt olukorra lahendada. Võta aega ja kuula töötajat, selgitades samas ka ettevõtte väärtusi ja ootusi töötajale. Püüa aru saada, kas tegemist on inimesega, kes on võtnud ohvrirolli või on inimesel tõsine mure, mis vajab lahendust.
Kindlasti tuleb olla kannatlik ja hoiduda vaidlustest, süüdistamisest ja kritiseerimisest. Vajadusel tuleb arutelusse kaasata ka teisi töötajaid ning püüda ühiselt leida olukorrale lahendus. Ohvrirollis inimese jaoks on see mõnes mõttes mugav olukord – ta ei pea midagi ise tegema, kuid saab kolleegidelt kaastunnet, abi ja toetust. Ka töötajal endal tuleb võtta vastutus olukorra parandamiseks. Võti peitub seega koostöös. Toeta ohvrirollis olevat töötajat ning selgita, et mõistad teda, kuid ta peab õppima võtma vastutust, väärtustama end tööandja ja kolleegide jaoks ning endast rohkem lugu pidama ja ennast vajadusel kehtestama. Vajadusel saab abi ka spetsialistidelt, näiteks psühholoogilt.
Kui olukord on aga tõsisem ning esineb töökiusu, tuleb tööandjal sellega kindlasti tegeleda. Töökiusamise mõiste ei ole küll üheselt defineeritud, kuid see saab tihti alguse omavahelisest võimuvõitlusest ning muutub kiusamiseks siis, kui üks pooltest on teise vastu nõrgemasse positsiooni pandud. Positsiooni nõrgestamise eesmärk on jätta ohver ilma sotsiaalsetest kontaktidest teiste kaastöötajatega ning lõpuks ta täielikult töökeskkonnast tõrjuda. Töökiusamine tähendab eelkõige korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta. Kui omavaheline läbirääkimine ei too soovitud tulemusi, saab olukorra lahendamiseks pöörduda ka töövaidluskomisjoni või kohtusse.
