spot_img
-4 C
Rapla
Teisipäev, 6 dets. 2022
spot_imgspot_img
ArtikkelUrmas Reinsalu ennustab väga intensiivset valimisvõitlust

Urmas Reinsalu ennustab väga intensiivset valimisvõitlust

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson

Isamaa Erakonna aseesimees ja praeguse valitsuskoalitsiooni välisminister Urmas Reinsalu oli eelmisel kolmapäeval Raplamaal. Järgmisel aastal Riigikogu valimistel esimest korda Harju- ja Raplamaal kandideeriv Reinsalu rääkis Raplamaa Sõnumite toimetuses nii Lääne ühtsusest Ukraina toetamisel kui ka Eestis ees seisvast valimisvõitlusest, mis Reinsalu sõnul tuleb verisem kui kunagi varem, ning ajakirjanduse vastutusest.

Mis oli teie maakonda tuleku põhjus?

Väga lihtne! Mul on suur huvi tutvuda Raplamaa põhiprobleemidega, sest ees on seismas Riigikogu valimised ja mina kandideerin nendel valimistel Harju- ja Raplamaal. Loomulikult tegeletakse Riigikogus üleriigiliste probleemidega, aga minu põhimõte on alati see, et parlamendiliige peab seisma tegelikult ka oma kogukonna huvide eest.
Minu meelest on Raplamaa puhul kõige aktuaalsemad küsimused seotud transpordiga. See seondub Via Baltica neljarealiseks tegemisega, kui räägime Märjamaa suunast, ja et Tallinna-Rapla suunal oleks normaalne 2+2 välja ehitatud. Lisaks mustkatte alla viimised, mida ma näen, et mitmes piirkonnas oleks vaja teha ja riigi investeeringutega toetada.

Praegu ehitatakse Rail Balticut. Kuidas see mõjutab Edelaraudtee tulevikku?

Kõige suurem probleem nende suurte kolossprojektide puhul on minu arvates see, et neid ei tohi asetada õigustuseks, miks inimeste liikuvusprobleeme ei suudeta lahendada. Kui ma räägin praegu Tallinna-Rapla suunast, rongide ülekoormusest ja ka transpordigraafikust – see puudutab mitte üksnes Edelaraudteed, vaid ka bussitransporti –, siis on siin minu meelest kõvasti vajakajäämisi. Ei hakka üldse keerutama.
See, et Rail Baltic… Kas ma olen rahul sellega? Jaan Männik, kogenud ettevõtja, ütles mulle kunagi, et mingite projektide puhul on needus, kui nad hakkavad edasi lükkuma. Siis nende hind ja maksumus hakkab minema kontrollimatuks. Me nägime, mis juhtus näiteks Berliini lennujaamaga. See läks lõpuks vist kümme korda rohkem maksma. Rail Balticu puhul oleme näinud, et algul räägiti aastast 2026, nüüd räägitakse – paneme tähele osavat formuleeringut – pärast 2030. aastat. Kas keegi vastutab pärast 2030. aastat? Ei, keegi ei vastuta. See teeb murelikuks, sest see muudab hoomamatuks selle projekti rahastamise, ammugi veel tagatised, et seda Euroopa Liidust rahastatakse.
Küsimus on meie jaoks ka selles, kust me hakkame seda välja ehitama. Kõik, nii Läti kui ka Leedu, alustavad praegu lõunapoole ehitamisega. Alustagu ikka põhjapoole, et meil oleks vähemalt tagatud kiirem Riia-Tallinna ühendus. Me võime rääkida ilusaid loosungeid, aga minu jaoks kõlas see Ülemiste terminali maksumus sadades miljonites ausalt öeldes hullumeelselt. Ega me ei ole Peking, et sajad miljonid reisivad hommikuti rongidega.

Küsimus on pigem selles, et tänu Edelaraudteele on inimestel vähemalt Raplast Kohilani väga hea ühendus Tallinnaga. Kui Rail Baltic tuleb, kus kohalik transport on tunduvalt napim, aga Eesti riik peab hakkama ka sinna dotatsioone maksma, kuidas see mõjutab praegu väga hästi toimivat ja olulist inimeste liikumisvõimalust Edelaraudteel?

Pikemas plaanis on küsimus loomulikult selles, et Rapla maakonnas oleks inimestel töökohti, aga väga suur hulk inimesi on valinud Raplamaa rahu ja Tallinna palgad, eks ole. See ei ole patt, see ei ole patt. See tähendab, et inimeste elukvaliteedi mõttes ei tohiks olla nõnda, et nad 80-90-aastasena elule tagasi vaadates ütlevad, et viis aastat oma elust istusin ma Tallinna-Rapla maanteel. See on minu meelest esimene asi, et oleks normaalne ühendus.
Kas ma ütlen loosungina, et Rail Balticu projekt annab sekundiks õigustuse täna mitte kõige paremal moel välja ehitatud Tallinna-Rapla – räägime mitmest piirkonnast Raplamaal – ühendusi koomale tõmmata? Ei, ma arvan, et ei saa, ei tohi tõmmata.

Kuidas te välisministrina sellele vaatate, et nn sõjaväsimus on jõudnud ka Eestisse, vähemalt osa erakondade poliitikasse. EKRE endine juht on öelnud, et tuleb rahu teha. Arvestades nende populaarsust, mis saab pärast kevadisi valimisi? Kui üksmeelne on Eesti ühiskond Ukraina toetamisel?

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused