24.4 C
Rapla
Kolmapäev, 24 juuli 2024
LisalehtRohelised Sõnumid: Ringmajandusega saame vähendada raiskamist ja prügi teket

Rohelised Sõnumid: Ringmajandusega saame vähendada raiskamist ja prügi teket

Tänane ühiskond on raiskav, reostav, ebaefektiivne. Ringmajanduse seminaril räägiti, kuidas seda parandada.

Tänavu on nii Raplamaa Omavalitsuste Liidu kui ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) fookuses roheteemad. Kaasa mõtlema on kutsutud nii ettevõtjaid kui ka kohalike omavalitsuste esindajaid. Alates kevadest on olnud roheseminarid järgmistel teemadel: rohepööre, energiaühistud, investeerimine taastuvenergiasse, ringmajandus, liikuvus ning ruumiloome.
Möödunud nädala esmaspäevase seminari keskmes oli ringmajandus. Kõnelesid koolitaja ja iduettevõtte Materjalivoog asutaja Mayri Tiido ning Krynicki Glass Recycling OÜ tegevjuht Mait Järvik. Osalesid erinevate ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste spetsialistid ning arendusorganisatsioonide esindajad.
„Eks ringmajandusest räägitakse viimastel aastatel väga palju ja ka tegudeni on jõutud. Euroopa Liit on sellekohased sammud seadnud oluliseks prioriteediks, sest ainult nii saame raiskamist vähendada. Näiteks tuli jutuks mobiiltelefon, mida ringmajanduslikus mõttes peaksime kasutama 25 aastat, enne kui selle uue vastu välja vahetame. Samas näitavad uuringud, et mobiiltelefoni kasutatakse keskmiselt vaid 2,5 aastat,” rääkis RAEK-i projektijuht Reelika Vaabel.
Kogu majandusmudel on üles ehitatud majandusliku mõttekuse ideoloogiale. „Aga see on väga egoistlik just maakera ja selle ressursside suhtes,” rääkis Vaabel.
Koolitaja Mayri Tiido tõi mitmeid häid näiteid, kuidas ettevõtted ringmajanduse põhimõtteid rakendavad. Näiteks lasteriiete rent, paranduskelder, kodumasinate tootja, kes on seadnud eesmärgiks oma tooted varuosadeks tagasi osta ja neid taaskasutada. Lisaks kõrvaklappide tootja, kes müübki varuosi, millest ostja ise klapid kokku paneb ja kui mõni osa katki läheb, saab selle tootja kaudu asendada.
Ringmajanduslikus võtmes on väga olulisel kohal ka juba praegu kasutusel olevad tegevused, nt ühistranspordi kasutamine või raamatute laenutamine raamatukogust, mõne seadme soetamine mitme peale või renditeenuse kasutamine selle asemel, et ise kõiki seadmeid omada. Selles vaates võiks tegelikult kõik oma ostud läbi mõelda, kas üht või teist on mul üldse vaja.
Mait Järvik, Krynicki Glass Recycling OÜ tegevjuht andis huvitava ülevaate Järvakandi n-ö klaasiringlusest, kus sisuliselt juba neli ettevõtet klaasiga tegelevad: Järvakandi klaasitehas O-I Estonia AS, kus toodetakse maailmatasemel klaastaarat; liivapesu tehas, kus klaasi tootmiseks vajalikku liiva pestakse, Krynicki Glass Recycling OÜ, kus sorteeritakse klaasi, mis läheb osaliselt klaasitehasesse töötluseks; Green Gravels OÜ, mis toodab klaasipurust kergkruusa sarnast klaasvahtkillustikku.
„Nad kõik on omavahelises tihedas koostöös. Mait viitas sellele, et klaas saab lõputult ringelda, lihtsalt meie ühiskond ja seadusandlus ei võimalda seda veel maksimaalselt ära kasutada. Meil puudub asjakohane ja laialt levinud klaasisorteerimine. On ju imekspandav, et näiteks siiani ei koguta eraldi moosi- ja supipurke. Ringmajanduslikus mõttes peaks loomulikult purke ja pudeleid taaskasutama tervetena, kuid kogumise käigus võivad need ikkagi puruneda või vigastusi saada, mis on juba kasutajatele ohtlik. Seega tuleks ennekõike neid ikkagi kokku koguda vastavates konteinerites, mitte koos pakendi või olmejäätmetega, ja ümbertöötamiseks kasutada,” muljetas Vaabel.
„Kõike korraga ei saa, aga järk-järgult, riiklike kokkulepete ja seadusandluse muudatuste, samas mõistliku teavitamise ning väärtushinnangute kujundamise kaudu saaks liikuda maakera säästva elu poole,” lisas Vaabel.

Artikkel valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti “Raplamaa PATEE 2020-2023” raames.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare