Tea Vakker
Kirjutan teile loo, kuidas Päärdu mõisa parun minu esivanematele perekonnanime andis. Nimi Tõldmaker anti Päärdu mõisa usinatele puuseppadele. Legendi järgi olla nad parunile sellise tõlla meisterdanud, kus isegi kemmerg sees oli olnud. Nimi Tõldmaker tulebki otseselt tõlla meistrite tööle viidates. Nimekuju on aja jooksul veidi muutunud eestlastele suupärasemaks. Algne kirjapilt oli Telmaker-Tellmaker, rohkem saksa keele hääldusel põhinev. Oma mõju nimele oli arvatavasti Otto Masingu Õ tähe kirjapilti toomisel. Perekonnanimede eestistamise tipphetkel otsustasid viiest Tõldmakeri vennast (Tõnis, Hans, Jüri, Jaan ja Ado) kolme venna järeltulijad enda nime vahetada Tulvikuks. Viiest vennast ühel Jaan Tõldmakeril järeltulijaid polnud ja tema suri ilma nime muutmata. Ado Tõldmaker (minu vanavanaisa) oli nimevahetuse hetkeks surnud. Tema poeg Erich-Arnold Tõldmaker (minu vanaisa) otsustas, et ei vaheta enda perekonnanime ära. Sugulased käisid teda küll korduvalt veenmas, aga ta oli jonnakas ja jäi endale kindlaks. Ta olevat öelnud, et kuai kunagi taevaväravad avanevad ja Peetrus küsib, et kus siis Tõldmakerid on, saab tema vastata, et mina olen kohal. Tänu minu vanaisa kindlameelsusele on algne perekonnanimi praeguseks veel alles. Nime edasiviijaid on muidugi väheseks jäänud, aga legend selle saamisloost levib suust suhu edasi.
Alates 1977. a on Tõldmaker-Tulviku suguvõsa järeltulijatel tore traditsioon pidada iga viie aasta järel suguvõsa kokkutulekuid. 2022. a suvel tulime kokku juba kümnendat korda.
Jutu panin kirja oma ema Juta Umalase (Tõldmaker) 88 a meenutuste ja enda mälestuste põhjal. Kindlasti on teistel suguvõsa liikmetel asjast oma nägemus ja mälestused. Minu lugu sai selline.
Kui tänase loo lugejatel on esivanematelt kuuldud oma nime saamise lugusid,
siis oleks Koduloolane nendest huvitatud. Lood tuleks saata Raplamaa Sõnumite aadressile viitega Tõnis Tõnissonile või otse meilile [email protected]
