Sõja-aastad mõjusid kultuuritööle maal laastavalt. Aga võimukandjate tegevus ning nende käsud ja nõudmised tegid sõjajärgsetel aastatel kultuuritööle kohati veel hullemat kahju.
1945. aastal teatati EK(b)P KK VI pleenumil: „Maa elus on üheks tähtsamaks organisatsiooniliseks keskuseks rahvamaja, kus toimub rahva poliitiline kasvatustöö. Rahvamaja ei tohi areneda kodanliku aja „seltsimaja” eeskujul, kus pakuti ainult odavat ajaviidet. Arvestades poliitilise haridustöö tähtsust, tuleb rahvamajade töös läbi viia otsustav murrang.”
1946. aastal ilmunud kirjutistest selgub, et enamikes rahvamajades murrangut ei toimunud – poliitiline kasvatustöö ei edenenud, poliitharidusringe oli vähe, rahvahulkade kasvatamine teadlikeks nõukogude kodanikeks oli halvasti korraldatud jne. Mitmes kirjutises öeldi otse, et on rahvamaju, mis ei vääri rahvamaja nimetust!
Maaintelligentsi nõupidamine Rapla valla keskrahvamajas
Raplas asuvas Harjumaa keskkultuurihoones ehk Rapla valla keskrahvamajas oli 1946. aasta detsembris esimene maaintelligentsi nõupidamine Eestis. Ajalehes Harju Elu kirjutati: “Nõupidamine kujunes Rapla asula elanikele meeldejäävaks pidupäevaks. Piduliku suursündmuse puhul oli keskkultuurihoone omandanud väärika ilme. Kerges sügistuules lehvivad punalipud ja valjuhääldajast kostvad reipad muusikahelid lõid üleva ja ootusärevusliku meeleolu. Pidulikult oli dekoreeritud ka kultuurihoone sisemus: kõikjal päevakohased loosungid ning vanikud. Päeva tähtsust suurendas veelgi NSV Ülemnõukogu saadiku, EK(b)P Keskkomitee sekretäri sm. N. Karotamme külaskäik Raplasse.” Nõupidamisel osalesid ka Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu aseesimees Oskar Urgart ja juhatuse liige luuletaja August Alle.
Sõnavõtud näitasid, millises suunas kultuurielu maal kulgema hakkab ning milliseid “vägitegusid” tehakse rahvamajades ja raamatukogudes. Pikema kõnega esines Oskar Urgart, kes rääkis nõukoguliku kultuuri arendamisest ning kultuurielu uuest ja võimsast tõusust.
“Eesti kultuuril pole kunagi olnud niivõrd avaraid väljavaateid, kui seda on nõukogude korra ajal. Me pole enam seotud kitsaste rahvuspiiridega, vaid meie kultuur võib toetuda vennasvabariikide rahvastele, kusjuures vahendajana on tähtis osa vene keelel ja vene rahval, kellega meid seovad ajaloolised suhted. Tänu nõukogude korrale on kõik võimalused meie sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri edasiseks arenemiseks olemas,” ütles Urgart, kes mainis oma sõnavõtus ka seda, et „meie eelseisvaist ülesandeist on tähtsaim üldlaulupeo hea kordamineku kindlustamine 1947. aasta suvel”.
Pärast O. Urgarti ettekannet järgnesid kohaliku maaintelligentsi esindajate sõnavõtud oma tööst nõukoguliku kultuuri arendamisel ja süvendamisel ümbruskonnas. Kes rääkisid ja mida räägiti, seda nõupidamise ülevaates ei kirjutatud. Maaintelligentsi päev Raplas lõppes nõupidamise presiidiumisse valitud Rapla Harjumaa keskkultuurihoone direktori Maiste lõppsõnaga.
Võimumehed soovisid rahvamajadest teha poliitharidustöö tugipunktid
Maaintelligentsi nõupidamisel räägiti kultuuri uuest ja võimsast tõusust ning rõhutati, et ka rahvamajad peavad muutuma töötavale rahvale helgeiks vaimuvalguse levitamise allikaiks, kuhu iga inimene vabal hetkel sinna sisse astudes võib leida seda, mis teda huvitab. Paljudest kirjutistest aga nähtub, et poliitharidustööd rahvamajades peeti siiski tähtsamaks kui kultuurharidustööd. Maakonnalehes Läänlane kiideti Märjamaa keskrahvamaja ruume ja nende sisustust ning isetegevusringe, aga…
„Kuid kui vaadata tähelepanelikult rahvamaja tegevust, siis selgub, et massilis-poliitilisele tööle pööratakse vähe tähelepanu. Rahvamaja töö ei saa kõrvale jääda poliitilisest elust. Vastupidi, ta peab olema selle tugipunktiks. Vaja on, et rahvamajas saaksid inimesed kuulda sisukaid vesteid ja kõnesid viisaastaku plaanidest. Tööd tuleb korraldada nii, et inimene tuleb rahvamajja kindlas teadmises, et siin selgitatakse talle poliitikat ja rahvusvahelist olukorda puudutavaid küsimusi, uusi seadusi jne. Ei ole õige, kui rahvamaja töö suunatakse tantsu- või näiteringile. Igas rahvamajas tuleb luua ka poliitilised, tehnilised ja põllumajanduslikud ringid,” kirjutati õpetlikult ning nõuti: „Parteiorganisaatoritel ja parteialgorganisatsioonidel tuleb rohkem tähelepanu suunata rahvamajade tööle, et rahvamajad saaksid ka tõelisteks poliitilise elu tsentrumiteks.”
Velise valla kultuurharidusinstruktor sai maakonnalehes Läänlane kriitika osaliseks, sest Valgu rahvamaja tööplaanis polnud viljavarumise ja sügistööde tähtsuse ning põllumajanduslike normide täitmise vajaduse selgitamist.
Maakonnalehes Harju Elu kritiseeriti Rapla kultuurihoone direktorit, kes ei suutnud sammu pidada viisaastaku järjest suurenevate nõuetega. „Rapla maakondlik kultuurihoone ei tegele töötajate kasvatamisega teadlikuks kommunismi ülesehitajaks. Kultuurihoonest on saanud mingisugune tsitadell, mille tegelased tunnevad end kodus ainult esinemisega laval, aga mitte aktiivse tegutsemisega rahva hulgas. Võib öelda, et Rapla kultuurihoone on üldrahvalikest üritustest täiesti kõrvale jäänud. Viljavarumise abistamise tähtsusest sai direktor sm. Maiste nii aru, et saatis mõned inimesed Rapla keskteraviljasalve viljakotte tõstma. Rahvamajas pole korraldatud ühtki koosolekut viljavarumisplaani kiire täitmise teemal. Valimiste lõppedes likvideeriti kohe agitatsioonipunkt, sest igasugune selgitustöö pole sm. Maiste arvates kultuurihoone ülesandeks, kummardades kodanluseaegset ideelagedat loosungit „Kunst kunsti pärast”, mille juures kunst seisab väljaspool poliitikat.”
1946. aasta detsembris oli Harjumaa kultuurhariduslike asutuste juhatajate nõupidamine, kus ENSV kultuurhariduslike asutuste komitee esimees ja EK(b)P Harjumaa komitee sekretär selgitasid kultuuritöötajatele, et kõige tähtsamaks ülesandeks kultuurhariduslike asutuste töös on viljavarumise kaksnädala kordamineku kindlustamine, metsatööde eesrindlik organiseerimine, maksuvõlgade sissenõudmine, ENSV Ülemnõukogu valimiste bolševistlik ettevalmistamine jne. „Eeskujulikult tuleb täita neid ülesandeid, et rahvamajad ja raamatukogud muutuksid nõukogude kultuuri tõelisteks kolleteks,” ütlesid „mõttetargad” kultuuriasutuste juhtidele. Kõnepuldist visati neile ka „tarkusetera”: „Stalinlik konstitutsioon kindlustab nõukogude rahvale vaba, kultuurse ja õnneliku elu.” Sellest, kuidas saavad rahvamajad stalinliku konstitutsiooni toel maainimesed kultuurseks ja õnnelikuks muuta, nõupidamise ülevaates ei kirjutatud.
Hageri keskrahvamaja töö edeneb
1945. aastal kritiseeriti maakonnalehes mitmel korral Hageri alevikus olevat keskrahvamaja, mida nimetati Harjumaa mahajäänumaks kultuuriasutuseks, kus ilutsevad ainult ämblikuvõrgud. 1946. aasta veebruaris ja aprillis teatati maakonnalehe lugejatele, et ajalehes ilmunud kriitika tulemusena on Hageri keskrahvamaja kultuuriline töö tunduvalt paranenud.
„Rahvamaja töö elustus möödunud aasta lõpul, kui rahvamaja juhataja kohuseid asus täitma demobiliseeritu V. Raud. Algul oli tõsiseid raskusi. Rahvamaja oli mahajäetud ja äärmiselt lohakas olukorras, tuli kõike otsast alata. Rahvamaja juhataja V. Raud pühendab kogu vaba aja organiseerimistööle ning energilise ja oskusliku tööga suutis V. Raud juba mõne kuu jooksul viia rahvamaja töö enamvähem korralikule tasemele.”
Kõigepealt kiideti rahvamajas olevat agitpunkti, mis on eeskujulikumaid Hageri vallas. Kirjutisest saame teada, et agitpunkt oli maitsekalt sisustatud päevakohaste loosungitega, ENSV vapi ja kunstipärase Kremli fooniga ning raadio ja lugemislauaga rohkete eesti- ja venekeelsete ajalehtede ja ajakirjadega, poliitilise sisuga raamatutega jne.
Agitpunkti tegevuse kajastuses mainiti sedagi, et Hageri mittetäieliku keskkooli direktor suhtus algul agitpunkti juhtimisse loiult, kahjustades säärase passiivsusega ühiskonna huve, aga „viimastel nädalatel on ta täie innu ja oskusega alustanud agitpunkti töö juhtimist”. Kiideti ka kaks korda kuus ilmuvat sisukat ja maitseka kujundusega ning kunstipäraste illustratsioonidega seinalehte „Hagerlane”, mis oli ainuke tõeline seinaleht Hageri vallas.
Lühikese aja jooksul alustas tegevust mitu isetegevusringi. Neist töökamaks peeti näiteringi rahvamaja juhataja juhtimisel. Sagedasti korraldati peoõhtuid, rahvatantsukursusi, kireva eeskavaga õhtuid, kirjandusringi omaloomingu õhtuid jne. Rahvamaja tegevuses leiti ka puudusi: „Kuigi Hageri keskrahvamaja juhataja on rahvamaja töös saavutanud edu, pole ta suutnud rahvamaja ümber koondada suurt aktiivi. Rahvamajas puudub täielikult poliitring, mille moodustamisele tuleb eriti kiiresti asuda. Puudub ka põllumajandusring, mille ellukutsumiseks on praegu viimane aeg, et kaasa aidata kevadkülvi teadlikule ettevalmistamisele ja läbiviimisele.”
Rahvamaja juhataja tunnistas oma töös olevaid puudusi ja lubas neist kõigist üle saada nii, et Hageri keskrahvamaja tõuseks Harjumaa eesrindlike rahvamajade ridadesse. 1946. aasta lõpul sai rahvamaja juhataja aga kriitika osaliseks. „Hageri rahvamaja, mis kevadel omandas võrdlemisi rahuldava ilme, on viimastel kuudel muutunud passiivseks. Rahvamaja edasise töö edukaks läbiviimiseks tuleb sm. Raual elustada poliit- ja põllumajandusringi tegevust.” Ka edaspidi sai juhataja pahandada, et on jätnud unarusse poliitharidustöö ning rahvamaja tegevuses pole endist hoogu.
