16.1 C
Rapla
Esmaspäev, 22 juuli 2024
LisalehtKäsitöölaneKäsitöölane: Rahvamaja poliitharidustöö keskuseks!

Käsitöölane: Rahvamaja poliitharidustöö keskuseks!

Sõja-aastad mõjusid kultuuritööle maal laastavalt. Aga võimukandjate tegevus ning nende käsud ja nõudmised tegid sõjajärgsetel aastatel kultuuritööle kohati veel hullemat kahju.

1945. aastal teatati EK(b)P KK VI pleenumil: „Maa elus on üheks tähtsamaks organisatsiooniliseks keskuseks rahvamaja, kus toimub rahva poliitiline kasvatustöö. Rahvamaja ei tohi areneda kodanliku aja „seltsimaja” eeskujul, kus pakuti ainult odavat ajaviidet. Arvestades poliitilise haridustöö tähtsust, tuleb rahvamajade töös läbi viia otsustav murrang.”

1946. aastal ilmunud kirjutistest selgub, et enamikes rahvamajades murrangut ei toimunud – poliitiline kasvatustöö ei edenenud, poliitharidusringe oli vähe, rahvahulkade kasvatamine teadlikeks nõukogude kodanikeks oli halvasti korraldatud jne. Mitmes kirjutises öeldi otse, et on rahvamaju, mis ei vääri rahvamaja nimetust!

Maaintelligentsi nõupidamine Rapla valla keskrahvamajas

Raplas asuvas Harjumaa keskkultuurihoones ehk Rapla valla keskrahvamajas oli 1946. aasta detsembris esimene maaintelligentsi nõupidamine Eestis. Ajalehes Harju Elu kirjutati: “Nõupidamine kujunes Rapla asula elanikele meeldejäävaks pidupäevaks. Piduliku suursündmuse puhul oli keskkultuurihoone omandanud väärika ilme. Kerges sügistuules lehvivad punalipud ja valjuhääldajast kostvad reipad muusikahelid lõid üleva ja ootusärevusliku meeleolu. Pidulikult oli dekoreeritud ka kultuurihoone sisemus: kõikjal päevakohased loosungid ning vanikud. Päeva tähtsust suurendas veelgi NSV Ülemnõukogu saadiku, EK(b)P Keskkomitee sekretäri sm. N. Karotamme külaskäik Raplasse.” Nõupidamisel osalesid ka Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu aseesimees Oskar Urgart ja juhatuse liige luuletaja August Alle.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare