Kehtna raamatukogus on kuni aprilli lõpuni võimalik vaadata näitust „Medali kaks külge” Reelika Laesi võidetud medalitest. Reelika on nii aktiivne lugeja kui ka aktiivne liikuja.
Oma medalite arvu Reelika ise täpselt ei teagi, kuna ta ei ole neid süstemaatiliselt kollektsioneerinud. Medalid on kogunenud elu jooksul erinevatelt spordialadelt ja näiteks näituse vanim medal pärineb aastast 1996. Reelika arvas, et ilmselt sai näitusele välja pandud üle poole tema medalitest. „Lapsepõlve medalid on kuskil kastides lapsepõlve asjade seas. Mu medalid on pööningul karbis, mitte üldse nähtaval kohal,” sõnas Reelika.
Reelika kogudest on varemgi raamatukogus näituseid olnud. Koostöös Kehtna raamatukogu töötajatega otsustati seekord liikumisaasta puhul teha näitus medalitest. „Äkki see innustab kedagi liikuma. Kunagi ammu ütles Lembitu Kuuse: „Sport ei pruugi mulle juurde anda elupäevi, küll aga annab päevadele juurde elu.“ Ja neid emotsioone soovisingi jagada. Medaleid näituse jaoks sorteerides tulid meelde lood, ebaõnnestumised, õnnestumised. Aitas endale ka meelde tuletada, mis ma teinud olen, ja mõelda, mida võiks veel teha,” rääkis Reelika.
Näituse suur väärtus ongi lood, emotsionaalsed meenutused medalite saamisloost. Näiteks see, kuidas Reelika jooksmisega algust tegi, paneb aru saama, et kõik on võimalik, kui vaid piisavalt tahta ja harjutada. Meenutused on kirja pandud mõnusa huumoriga, nii et isegi kirjeldused ränkrasketest võistlustest panevad lugeja muigama.
Reelika ei oska ühtegi medalit eraldi väga erilisena välja tuua, kuna igal medalil on oma eriline lugu. Võistlusi on ta valinud selle järgi, kuidas saab ennast vaimselt ja füüsiliselt ületada ja milline neist ta ajagraafikusse mahub. Korvpalli puhul oleneb see näiteks sellest, kuhu võistlustele meeskond/naiskond läheb.
Näituse pani üles raamatukoguhoidja Tiina Vaher, kes sõnas, et raske oli teha valikut, millised medalid üldse näitusele panna. Ruum seadis valikule oma piirid ja osa medalite näitamiseks sai leitud teadetetahvel, mille külge oli hea medaleid kinnitada. Tiina sõnas, et mõni näituse külastaja on küsinud, kas need on kõik Kehtna inimeste medalid, ja Tiina on pidanud siis selgitama, et need on kõik ühe inimese medalid. Tiina enda jaoks olid kõige üllatavamad virtuaaljooksu medalid, kuna sellisest jooksust ei olnud ta varem kuulnud.


