Konstantin Kuningas
Eesti Muusika Päevad Tallinnas ja Tartus saavad alguse 26. aprilli kontserdiga Tallinna Uue Muusika Ansamblilt, kus tavaliselt mängib ka Talvi Hunt, kuid seekord keskendub ta soolokontserdile 29. aprillil.
Mõne aasta eest selgus Fenderi küsitlusest, et pool kitarriostjatest on naised. Hunt on pianist. Klaver on tema Excalibur. Lisaks on ta interpreet, heliloojad annavad talle parameetrid ette. Kuigi teos võib olla keerukas, tihe, hämar ja läbitungimatu, peab interpreet mingi imeviguriga muutma selle täiuslikult läbipaistvaks. Erinevad esitajad võivad esitada sama lugu ja tulemused erineda.
Hinge- ja vaimuteemadest kantud festivalil kõlavad esiettekanded paarikümnelt heliloojalt. “Kui suur osa kontserdikavast on esiettekanded, ei tea kunagi, milliseks lõpuks kujuneb tervik,” ütleb Hunt. “Mul on hea meel näha, et Eesti heliloojate loomingust sai kokku väga mitmekülgne kava. Kõik teosed käsitlevad klaverit väga erineva külje alt, mis pani mind seoses festivali peateemadega mõtlema klaveri hingeosade peale.
Klaveri traditsioonilise kõla lööb särama Jüri Tamverki tsükkel, loodud mõeldes Wiiralti gravüüridele. Tatjana Kozlova-Johannese teose puunümf lummab kuulaja ära prepareeritud klaveri müstilise kõlaga ja Malle Maltise teoses saab rikaste resonantside laienduseks elektroonika. Elo Masingu teos annab võimaluse avastada klaverit kui keel- ja löökpilli ning mõelda, kuidas kõlaks meile linnulaul, kui oleksime laululindude mõõtu. Arash Yazdani teos eemaldub akustilisest klaverist midi-klaviatuuride taha, kus Hammondi oreli helid lendlevad ringi veerandtoonides,” tutvustab Hunt.
Heliloojatega suhtlemine on Hundi üks lemmikosa interpreedina. Kuna suur osa tema repertuaarist on just nüüdismuusika, kuulub see tema töö juurde. Ka EMP kontserdi kava puhul on ta heliloojatega kontaktis. Seda ei juhtu tegelikult tihti, et terve kontserdikava heliloojad on olemas ja valmis koostööks.
