Kutsehariduse reformis on ka ohukohti

Augusti hakul selgus uudistest, et võimuliit plaanib suurt kutsehariduse reformi. Mis muutub ning mida arvavad sellest kõigest Raplamaa kaks kutsekooli, seda uurisime koolijuhtidelt.

Rapla maakonnas pakub erinevate tasemete kutseharidust kaks kutsekooli: Kehtna kutsehariduskeskus ning Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool. Mõlemas on võimalik õppida nii põhikooli lõpetanud noortel kui ka täiskasvanutel mistahes vanuses. Esimesel juhul õpivad noored tavapäraselt kolm aastat, mille jooksul omandatakse nii üldaineid (eesti keel, matemaatika jne) kui ka erialaseid oskusi. Kuigi üldainete osakaal ei ole kutsekeskhariduses väga suur, on siiski kõikidel noortel võimalik saada selles osas lisatuge ning sooritada riiklikud eksamid.
Täiskasvanud õpivad kutsekoolis pelgalt kutset ehk eriala. Täna ongi Eestis põhikooli lõpetanud noorel laias laastus kaks varianti edasi õppimise teekonnal: gümnaasium või kutsekool. Lisaks kutsehariduse reformile räägitakse aga Eesti haridussüsteemis veel sellest, et kohustuslik kooliiga pikeneb kuni noore 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.

Kehtna KHK direktori Karmen Selteri  sõnul on põhimõtteline otsus selles osas tehtud. Sisuliselt tähendab see, et noor ei saa lõpetada hariduse omandamist pärast põhikooli lõppu, vaid peab tegema valiku gümnaasiumi või kutseõppe suunal. Selteri arvates ei ole see mõte iseenesest halb, sest küllaltki palju on neid noori, kes ei asu edasi õppima ja kelle hilisem hakkama saamine on seetõttu kehvem, kuna nad ei ole tööjõuturul piisavalt konkurentsivõimelised.
“Küsimus on siiski selles, miks need noored siiani ei ole pärast põhikooli lõppu tulnud edasi õppima? Tihti on siin taga sügavamad kodused ja/või sotsiaalsed probleemid, millega tegelikult oleks vaja palju varem tegeleda,”täiendab direktor. Aastaks kohustuslikus korras kooli sundimine tema arvates probleemi ei lahenda ning pigem seab see kutsekoolid järgmise probleemi ette: koolist eemale hoidvad noored.