Augusti hakul selgus uudistest, et vรตimuliit plaanib suurt kutsehariduse reformi. Mis muutub ning mida arvavad sellest kรตigest Raplamaa kaks kutsekooli, seda uurisime koolijuhtidelt.
Rapla maakonnas pakub erinevate tasemete kutseharidust kaks kutsekooli: Kehtna kutsehariduskeskus ning Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool. Mรตlemas on vรตimalik รตppida nii pรตhikooli lรตpetanud noortel kui ka tรคiskasvanutel mistahes vanuses. Esimesel juhul รตpivad noored tavapรคraselt kolm aastat, mille jooksul omandatakse nii รผldaineid (eesti keel, matemaatika jne) kui ka erialaseid oskusi. Kuigi รผldainete osakaal ei ole kutsekeskhariduses vรคga suur, on siiski kรตikidel noortel vรตimalik saada selles osas lisatuge ning sooritada riiklikud eksamid.
Tรคiskasvanud รตpivad kutsekoolis pelgalt kutset ehk eriala. Tรคna ongi Eestis pรตhikooli lรตpetanud noorel laias laastus kaks varianti edasi รตppimise teekonnal: gรผmnaasium vรตi kutsekool. Lisaks kutsehariduse reformile rรครคgitakse aga Eesti haridussรผsteemis veel sellest, et kohustuslik kooliiga pikeneb kuni noore 18-aastaseks saamiseni vรตi kutse omandamiseni.
Kehtna KHK direktori Karmen Selteriย sรตnul on pรตhimรตtteline otsus selles osas tehtud. Sisuliselt tรคhendab see, et noor ei saa lรตpetada hariduse omandamist pรคrast pรตhikooli lรตppu, vaid peab tegema valiku gรผmnaasiumi vรตi kutseรตppe suunal. Selteri arvates ei ole see mรตte iseenesest halb, sest kรผllaltki palju on neid noori, kes ei asu edasi รตppima ja kelle hilisem hakkama saamine on seetรตttu kehvem, kuna nad ei ole tรถรถjรตuturul piisavalt konkurentsivรตimelised.
“Kรผsimus on siiski selles, miks need noored siiani ei ole pรคrast pรตhikooli lรตppu tulnud edasi รตppima? Tihti on siin taga sรผgavamad kodused ja/vรตi sotsiaalsed probleemid, millega tegelikult oleks vaja palju varem tegeleda,”tรคiendab direktor. Aastaks kohustuslikus korras kooli sundimine tema arvates probleemi ei lahenda ning pigem seab see kutsekoolid jรคrgmise probleemi ette: koolist eemale hoidvad noored.