Olles astumas esimesi samme kolmekümnendates, on ilmselt mõnevõrra lihtsam öelda, et ajaga kaasas käimine pole keeruline. Võin vaid ette kujutada, kuidas vanem generatsioon pingutab, et tänases tempos rongist mitte maha jääda.
Maailm on muutumas, see on fakt. Aina tuleb peale uusi uuringuid inimeste vaimsest tervisest, sealhulgas noorte tervisest. Oli rõõm kuulata üht toredat koolitajat, kelle sõnul ei saa me tänapäeva noortelt eeldada ja oodata samasuguseid käitumisviise ja -mustreid nagu viiskümmend aastat tagasi. Ilustava näitena tõi ta välja, et täna väärikamas eas generatsioon heietab sellest, kuidas omal ajal ikka ainult õues oldi, mängiti ja tööd tehti. Koolitaja nentis muiates, et kui neil oleks olnud sel ajal võimalus nutitelefonis istuda, siis küll nad seda ilmselt teinud oleks.
Me ei saa sinna midagi parata, et maailm ja inimesed muutuvad. Mida me saame teha, on proovida selle kõigega kaasas käia, nii kuis jaksame. Kehtna KHK-s oleme mitu aastat korraldanud esmakursuslastele kohanemislaagrit. Võtame uued õppurid kokku, viime nad Tarsi talusse ja veedame seal päeva ning öö. Aastast aastasse on meie tulevikutegijad
