Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna avalike suhete juht
Riigikogule menetlemiseks รผle antud 2024. aasta riigieelarve eelnรตu midagi รผllatavat endas ei sisalda – ebaรตnnestunud rahanduse tรคhtsaimast dokumendist on rรครคgitud sรถรถgi alla ja sรถรถgi peale -, kuid lugu ajendas kirjutama valede kaskaad, mida koalitsiooni esindajad refrรครคnina esitavad.
Peaminister Kaja Kallase ning Reformierakonna ja Eesti 200 juhtivpoliitikute jutt sellest, et praegustes kรคrbetes ja maksutรตusudes on sรผรผdi Jรผri Ratase valitsused alates 2016. aastast, on sulaselge vale. Numbrid rรครคgivad teist keelt. Veel enne koroonapandeemia algust oli 2019. aastal valitsussektori eelarve nominaalses รผlejรครคgis 34 miljoni euroga ehk 0,1% SKPst.
Vรตlakoormus kasvas 2020. aastal ja oli tingitud koroonakriisist – lisaraha oli vaja suunata tervishoidu, majandusse ja kohalikele omavalitsustele, et kriis targalt ning turvaliselt seljatada. See ka รตnnestus, sest pรคrast pandeemiaaegset lรผhiajalist langust taastus Eesti majandus palju kiiremini ja tugevamalt kui รผlejรครคnud Euroopas.
Lisaks unustavad reformierakondlased รคra, et nende kรคes on alates 2021. aastast olnud peaministri ja rahandusministri portfell. Kuna enne viimaseid Riigikogu valimisi kustutati lรตket bensiiniga, siis on paslik korrata vanasรตna: “Omad vitsad peksavad.” Tunnistas ju endine rahandusminister Annely Akkermann pรคrast Riigikogu valimisi, et kulutati mรตnuga ja riigieelarve lasti teadlikult miljardiga miinusesse. Enne valimisi รถeldi mรตistagi, et riigi rahanduse seis on hea ja muretsemiseks ei ole pรตhjust. Seega, lahtise arvega pidas pidu hoopis Reformierakond.
รiguskantsleri kriitika
Tegelikult vรตiksid kรคrped ja maksutรตusud รผldse olemata olla, kui valitsuses olevad “rahanduseksperdid” talupojamรตistuse appi vรตtaksid. Mille pagana pรคrast on vaja nui neljaks lรคbi suruda oravate tulumaksureform, mis lรคheb aastas maksma 500 miljonit eurot? Keskmine tรถรถinimene jรครคb ju selle tulemusel vaesemaks. Reformierakonna maksukalkulaator nรคitab, et 1200 eurot kuus teeniv inimene vรตidab sellest 6 senti kuus. Jah, 6 senti. Inflatsioon ja sellele lisanduv kรคibemaksutรตus kergitavad pรคrmitaigna kombel teenuste ja kaupade hindu ning seega jรครคb keskmisele inimesele vรคhem raha kรคtte. 2500 kuus teenivat inimest premeerib Reformierakond aga 106 euroga kuus.
Heaoluriigid tegutsevad vastupidiselt ja korjavad maksu sealt, kust seda vรตtta on. Enamikus Euroopa Liidu riikides kehtib astmeline tulumaks ja selle rakendamist toetab ka Keskerakond. Kui jรตukas inimene maksab riigile kuus mรตnikรผmmend eurot rohkem, siis tema elukvaliteet ei halvene. Madalapalgalistele tรคhendab see aga mitmepรคevast toidukorvi.
รigus on neil, kes รผtlevad, et tegemist on aegade kรตige kehvema riigieelarvega. Seda nii protsessi kui ka sisu poolest. รiguskantsler รlle Madise oli “Esimeses stuudios” tรคnase valitsuse suhtes รครคrmiselt kriitiline. Ta kritiseeris poliitikuid, kes annavad liiga kergel kรคel lubadusi ja siis vรตtavad need sama kergekรคeliselt ka tagasi. See oli ilmselge vihje Reformierakonna aadressil, kelle hรครคlte toel vรตeti eelmises Riigikogu koosseisus vastu peretoetuste seadus, kuid kes selle mรตni kuu hiljem tรผhistas.
Nรตustun รตiguskantsleriga, kelle sรตnul on Eesti riik pรตhiseaduse jรคrgi rajatud suures osas seadustele ja inimesed peaksid saama usaldada, et seda seadustega loodud raami kergel kรคel ei muudeta. Tegemist oli vรคga ohtliku pretsedendiga, mis vรตib tรคhendada, et sรตltuvalt Reformierakonna meeleoludest vรตivad รผhel pรคeval sattuda lรถรถgi alla pensionid vรตi mรตni muu toetus. Iga inimestele รตiguse andmine vรตi kohustuse panek peaks olema hรคsti lรคbi mรตeldud ja siis tuleks ka seda lubadust vรตimalikult pikka aega tรคita.
1000-eurost pensioni ei tule
Kohtusin eelmisel nรคdalal Jรคrvakandi eakatega, kelle meele tegi kurvaks teadmine, et Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma valimislubadusest taganenud ega tรตsta keskmist vanaduspensioni 1000 euroni. Heal juhul jรตuab see aastaks 2027 900 euroni. Eesti 200 ignoreerib eakate toimetulekut tรคielikult ega vรตta sel teemal รผldse sรตna.
Automaksust me tuleval aastal kรผll pรครคseme, kuid seda valusamalt lรถรถb see rahakoti pihta 2025. aastal. Eelhoiatus on rahandusminister Mart Vรตrklaeva poolt juba antud. Lisame siia ka maakondliku tasuta รผhistranspordi kaotamise, mis tรคhendab, et bussisรตidu omaks vรตtnud inimestel tuleb aastas ca 700 eurot รผhistranspordile kulutada.
Kuus kvartalit jรคrjest – halvim nรคitaja Euroopa Liidus – kestnud majanduslanguse tingimustes on kรคrpimine ja maksude tรตstmine kรตige halvem lahendus รผldse. Isegi kui Eesti laenaks umbes 30 miljardit eurot, oleksime vรตlakoormuse poolest Euroopa Liidu keskmiste seas. Nii รผtles Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig valitsuse tegevuse(-tuse) kohta.
Valitsuse eelarvepoliitika peaks olema kontratsรผkliline. See tรคhendab, et kui majandusel lรคheb hรคsti, kogub valitsus reserve ja raskuste ajal investeeritakse, et majandust elavdada. Riiklikud investeeringud turgutaksid meie ettevรตtlust, nรคiteks ehitussektoris ja teede ehituse valdkonnas. Eesti inimeste huvides oleks, kui Riigikogu teeks riigieelarve eelnรตu pรตhjalikult ringi, kuid realistina รผtlen kohe รคra, et seda ei juhtu.
