Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna avalike suhete juht
Riigikogule menetlemiseks üle antud 2024. aasta riigieelarve eelnõu midagi üllatavat endas ei sisalda – ebaõnnestunud rahanduse tähtsaimast dokumendist on räägitud söögi alla ja söögi peale -, kuid lugu ajendas kirjutama valede kaskaad, mida koalitsiooni esindajad refräänina esitavad.
Peaminister Kaja Kallase ning Reformierakonna ja Eesti 200 juhtivpoliitikute jutt sellest, et praegustes kärbetes ja maksutõusudes on süüdi Jüri Ratase valitsused alates 2016. aastast, on sulaselge vale. Numbrid räägivad teist keelt. Veel enne koroonapandeemia algust oli 2019. aastal valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 34 miljoni euroga ehk 0,1% SKPst.
Võlakoormus kasvas 2020. aastal ja oli tingitud koroonakriisist – lisaraha oli vaja suunata tervishoidu, majandusse ja kohalikele omavalitsustele, et kriis targalt ning turvaliselt seljatada. See ka õnnestus, sest pärast pandeemiaaegset lühiajalist langust taastus Eesti majandus palju kiiremini ja tugevamalt kui ülejäänud Euroopas.
Lisaks unustavad reformierakondlased ära, et nende käes on alates 2021. aastast olnud peaministri ja rahandusministri portfell. Kuna enne viimaseid Riigikogu valimisi kustutati lõket bensiiniga, siis on paslik korrata vanasõna: “Omad vitsad peksavad.” Tunnistas ju endine rahandusminister Annely Akkermann pärast Riigikogu valimisi, et kulutati mõnuga ja riigieelarve lasti teadlikult miljardiga miinusesse. Enne valimisi öeldi mõistagi, et riigi rahanduse seis on hea ja muretsemiseks ei ole põhjust. Seega, lahtise arvega pidas pidu hoopis Reformierakond.
Õiguskantsleri kriitika
Tegelikult võiksid kärped ja maksutõusud üldse olemata olla, kui valitsuses olevad “rahanduseksperdid” talupojamõistuse appi võtaksid. Mille pagana pärast on vaja nui neljaks läbi suruda oravate tulumaksureform, mis läheb aastas maksma 500 miljonit eurot? Keskmine tööinimene jääb ju selle tulemusel vaesemaks. Reformierakonna maksukalkulaator näitab, et 1200 eurot kuus teeniv inimene võidab sellest 6 senti kuus. Jah, 6 senti. Inflatsioon ja sellele lisanduv käibemaksutõus kergitavad pärmitaigna kombel teenuste ja kaupade hindu ning seega jääb keskmisele inimesele vähem raha kätte. 2500 kuus teenivat inimest premeerib Reformierakond aga 106 euroga kuus.
Heaoluriigid tegutsevad vastupidiselt ja korjavad maksu sealt, kust seda võtta on. Enamikus Euroopa Liidu riikides kehtib astmeline tulumaks ja selle rakendamist toetab ka Keskerakond. Kui jõukas inimene maksab riigile kuus mõnikümmend eurot rohkem, siis tema elukvaliteet ei halvene. Madalapalgalistele tähendab see aga mitmepäevast toidukorvi.
Õigus on neil, kes ütlevad, et tegemist on aegade kõige kehvema riigieelarvega. Seda nii protsessi kui ka sisu poolest. Õiguskantsler Ülle Madise oli “Esimeses stuudios” tänase valitsuse suhtes äärmiselt kriitiline. Ta kritiseeris poliitikuid, kes annavad liiga kergel käel lubadusi ja siis võtavad need sama kergekäeliselt ka tagasi. See oli ilmselge vihje Reformierakonna aadressil, kelle häälte toel võeti eelmises Riigikogu koosseisus vastu peretoetuste seadus, kuid kes selle mõni kuu hiljem tühistas.
Nõustun õiguskantsleriga, kelle sõnul on Eesti riik põhiseaduse järgi rajatud suures osas seadustele ja inimesed peaksid saama usaldada, et seda seadustega loodud raami kergel käel ei muudeta. Tegemist oli väga ohtliku pretsedendiga, mis võib tähendada, et sõltuvalt Reformierakonna meeleoludest võivad ühel päeval sattuda löögi alla pensionid või mõni muu toetus. Iga inimestele õiguse andmine või kohustuse panek peaks olema hästi läbi mõeldud ja siis tuleks ka seda lubadust võimalikult pikka aega täita.
1000-eurost pensioni ei tule
Kohtusin eelmisel nädalal Järvakandi eakatega, kelle meele tegi kurvaks teadmine, et Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma valimislubadusest taganenud ega tõsta keskmist vanaduspensioni 1000 euroni. Heal juhul jõuab see aastaks 2027 900 euroni. Eesti 200 ignoreerib eakate toimetulekut täielikult ega võta sel teemal üldse sõna.
Automaksust me tuleval aastal küll pääseme, kuid seda valusamalt lööb see rahakoti pihta 2025. aastal. Eelhoiatus on rahandusminister Mart Võrklaeva poolt juba antud. Lisame siia ka maakondliku tasuta ühistranspordi kaotamise, mis tähendab, et bussisõidu omaks võtnud inimestel tuleb aastas ca 700 eurot ühistranspordile kulutada.
Kuus kvartalit järjest – halvim näitaja Euroopa Liidus – kestnud majanduslanguse tingimustes on kärpimine ja maksude tõstmine kõige halvem lahendus üldse. Isegi kui Eesti laenaks umbes 30 miljardit eurot, oleksime võlakoormuse poolest Euroopa Liidu keskmiste seas. Nii ütles Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig valitsuse tegevuse(-tuse) kohta.
Valitsuse eelarvepoliitika peaks olema kontratsükliline. See tähendab, et kui majandusel läheb hästi, kogub valitsus reserve ja raskuste ajal investeeritakse, et majandust elavdada. Riiklikud investeeringud turgutaksid meie ettevõtlust, näiteks ehitussektoris ja teede ehituse valdkonnas. Eesti inimeste huvides oleks, kui Riigikogu teeks riigieelarve eelnõu põhjalikult ringi, kuid realistina ütlen kohe ära, et seda ei juhtu.
