Transpordiameti esindajad käisid omavalitsusjuhtidele aru andmas. Jutuks tulid nii eesootavad eelarvekärped kui ka Tallinna-Rapla-Türi maantee keskpiirde tulevik.
Järgnevad aastad ei tule riigiteede valdkonnas kerged. Ees ootavad valusad kärped, millest ei jää puutumata ka Raplamaa. Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) kohtus möödunud neljapäeval Transpordiameti esindajatega, et arutada riigiteedega seotud murekohti ja tulevikuplaane. ROL-i ette astusid täiskogu istungil teehoiuteenistuse põhja osakonna juhataja Viktor Kisseljov ja põhja osakonna korrashoiu ning liikluskorralduse üksuse juhataja Margus Magus.
Üheks kõige kuumemaks teemaks kujunes Tallinna-Rapla-Türi maanteele 2019. aastal paigaldatud keskpiire, millega omavalitsusjuhid rahul ei ole. Kisseljov rääkis, et Transpordiamet näeb, et enne piirde paigaldamist olid teel ühtmoodi üksikud õnnetused, nende hulgas ka hukkunuga laupkokkupõrge. Pärast keskpiirde paigaldamist ei ole juhtunud laupkokkupõrkeid, kuid on suurenenud varakahjuga õnnetuste hulk ja loomadega seotud õnnetused. Järgmisel aastal on Transpordiametil kavas teekatet remontida, seda küll lõigul, mis jääb Rapla maakonna piiridest välja, kuid puudutab pealinna suunas liikujaid.
Kisseljov tõdes, et selleks vajavad ka nemad otsust, mida keskpiirdega edasi teha. Ta ütles, et võimalik on nii piirde eemaldamine kui ka olemasoleva muutmine. Täna otsust veel ei ole, sest Transpordiamet ootab analüüsi tulemusi. Kisseljov lisas, et keskpiirde tuleviku osas loodetakse otsust selle aasta lõpuks või uue aasta alguses.
„See olukord, mis täna on, ei ole normaalne. Me ei ole sellega rahul, niimoodi ei saa jätkata,” ütles Kohila volikogu esimees Heiki Hepner. Ta avaldas arvamust, et tänane lahendus on poolik ja vajab kindlasti muutmist. Teelõik on ulukite liikumiskoridoris, kuid tee ääres pole ulukiaeda, mis takistaks nende teele sattumist. Keskpiire ise aga takistab loomadel tee kiiret ületamist ja toob kaasa ohtlikke olukordi. Hepner ütles, et tema arvates oleks ulukiaia paigaldamine minimaalne, mis teha tuleks. Teise probleemina tõi ta välja teepeenra laiuse sellel teelõigul. Praegu kergliiklejad seal mugavalt liikuda ei saa. Hepner lisas, et tegelikult peaks ka sõidutee osa olema laiem, et liiklejad end seal mugavalt tunneksid.
Kisseljovi sõnavõtust jäi kõlama, et ka Transpordiamet tajub, et praegune lahendus vajab muutust.
Järgmine aasta saab valus olema
Juttu tuli ka järgnevate aastate eelarvest. Transpordiameti investeeringud teede olukorra parandamiseks on alates 2020. aastast kahanenud. Käesoleval aastal on teedega seotud tegevustele eraldatud 203 miljonit eurot (käibemaksuta), millest peaaegu veerand kulub teede hooldamiseks (teede korrashoid, libedusetõrje, lumetõrje jne). Teede hooldamisele kuluvad summad on elukalliduse kasvust tulenevalt järgnevate aastate jooksul veidi kasvamas, aga kogueelarve ise kahaneb märkimisväärselt. Järgmisel aastal on teedega seotud eelarve ainult 153 miljonit eurot.
„See number on väga valus,” ütles Kisseljov ja lisas, et kärped on sektorile rasked. „Kõige valusam on järgmine aasta. Proovime üle elada,” lisas ta. Kuigipalju suuri rekonstrueerimise projekte Eestis ette ei võeta. Tagaplaanile jäävad ka näiteks müra leevendamine, riigiteede tolmuvabaks saamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine.
Kärped puudutavad samamoodi ka Raplamaad. Raplamaal on tuleval aastal kavas teha vaid 5 kilomeetrit kruusateede remonti. Hea uudis on ehk see, et pindamistöid (säilitusremonti) plaanitakse järgmisel aastal 58 km Raplamaa teedel (tänavu 18 km). Korda peaksid saama ka kaks silda – Punane sild Silla-Jädivere teel ning Loe sild Tamme-Loe-Tamme teel.
Tööde edasilükkamine tegi koosolekulaua taga muret. Märjamaa volikogu aseesimees Urmas Kristal küsis, mida öelda kodanikele, kes selles pettunud on. „Valitsus on täna seadnud teised prioriteedid, teedeehitus ei ole nende seas,” tõdes Kisseljov.
Põgusalt peatuti ka Via Baltica teemadel, kuid järgneva nelja aasta jooksul selles osas Raplamaal midagi plaanis ei ole. Jätkuvad aga Rail Balticuga seotud ehitustööd (suuremad objektid on Tallinna-Rapla-Türi Kangru liiklussõlme ehitus, Rapla-Järvakandi-Kergu eritasandiline ristumine, Rapla-Märjamaa eritasandiline ristumine).
Vallajuhid tundsid huvi, kuidas hakkab edaspidi välja nägema rajatud viaduktide ja ökoduktide hooldamine. Kisseljov selgitas, et maanteeviaduktide remont ja muud sellised tööd jäävad Transpordiametile, kellel on selleks pädevus.
Kisseljov lisas, et Rail Baltic peab kõikide puudutatud omavalitsustega läbirääkimisi pidama, mis osad neile üle lähevad. Samas ütles ta, et tavahooldus (näiteks lumetõrje) jääb omavalitsustele.
Vallajuhte teeb murelikuks, kuidas hooldamist rahastatakse, seda eriti olukorras, kus uued teed on kõrgema prioriteetsusega ja suurema hoolduskuluga kui valla teised teed. Heiki Hepner tõi välja, et juba praegu tuleb Kohila vallas teede hooldamisele kuluvast summast 2/3 valla rahakotist ja riigilt saadavast jääb selgelt väheks. „Hooldus peaks selgelt rahastatud olema,” leidis Hepner.
Veel andis Transpordiamet teada, et sõlmis riigiteede hooldamiseks uue lepingu, kasutades selleks väärtuspõhist hanget. See tähendab, et lisaks hinnale võetakse arvesse ka lisaväärtusi nagu tehnika keskmine vanus ja teemeistrite kogemus. Lepingupartner jäi ka uueks perioodiks samaks ehk Raplamaal asuvaid ligi 1000 km riigiteid hooldavad Leonhard Weiss Viater OÜ ja Warren Safety OÜ.
Võtavad piirde ära, küll siis laubakad tulevad!
Polnud neid ennegi. Sirge tee, täiest mõttetu piire – mingi traktor sõidab seal ja kiirabi või päästeamet venib taga. Veel hullem, kui avarii või auto rike – möödasõiduks ruumi pole.
Teises artiklis oli, et jalgratturist möödasõiduks on Saksamaal ohutu vahe nõudeks min 1,5 m. Antud lõigul on sõiduradade laiust hoopis keskelt vähendatud.