6.6 C
Rapla
Esmaspäev, 4 märts 2024
ArvamusEt veekriisid jääks 2023. aastasse

Et veekriisid jääks 2023. aastasse

Kaupo Läänerand, kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler

Lõppeva aasta üks märksõnu on olnud joogiveekriisid. Joomiskõlbmatu või koguni haigustekitajatega veega on tulnud tänavu mitmel pool Eestis rinda pista.
Et mitte jääda ootama analoogseid järgnevaid juhtumeid teistes Eesti külades ja linnades, soovib riik seada selgemad reeglid majapidamiste reovee kogumisele.
Kui majapidamise reovett ei koguta nõuetekohaselt, on see ohuks põhjaveele. Praegu riigil ja kohalikel omavalitsustel päris täit ülevaadet pole, kas majapidamiste reovesi kogutakse kõikjal nõuetekohaselt ning kas see jõuab reoveepuhastitesse, seepärast tuleb kinnistute omanikel hakata edaspidi oma kohtkäitlussüsteeme registris registreerima.
Registriandmed annavad kohalikele omavalitsustele võimaluse hakata kohtkäitlust korraldama õigetele andmetele tuginedes. Praegu on ehitusregistris kirjas vaid info selle kohta, kas kinnistu on liitunud ühiskanalisatsiooniga või kasutab lokaalset süsteemi, süsteemi enda kohta aga info puudub.

Kindlustunne, et ka naaber ei riku minu kaevuvett

Plaanitav säte puudutab umbes 246 000 Eesti elaniku majapidamist, mis pole kanalisatsiooniga liidetud ning jutt käib ühekordsest tasuta registreerimisest. Elanikele annaks see aga kindlustunde, et ei nemad ise ega ka naaberkinnistud ohusta tema joogivett.
Muidugi teeb plaan rahutuks neid, kelle kohtkäitlussüsteem ei vasta nõuetele. Kes seni oma reovee lasknud puhastamata maasse voolata, peab laskma asjad korda teha, millega arusaadavalt kaasnevad ka kulud. Kindlasti pole see kulutus aga tehtud asjata. Kui saame kohtkäitlussüsteemid korda, siis lõpetame ise oma põhjavee rikkumise. Ühe majapidamise reovee kogus ei ole küll suur, kuid oma või naabrimehe kaevuvett võib mõjutada siiski.
Tõhustamist vajab ka järelevalve kohtkäitluse üle. Kohalikud omavalitsusedki näevad järjest enam sellise kontrolli vajalikkust. Nii näiteks plaanib Rae vald alustada sellega uuest aastast.

Muutmist vajab ka reovee äraveoteenuse korraldus

Veeseaduse kohaselt on reovee kogumine ja puhastamine kohaliku omavalitsuse kohustus ning praegu reguleerivad nad seda vastavate eeskirjadega. Teenuse paremaks korraldamiseks tuleb seaduses luua õiguslikud alused kohtkäitlussüsteemides tekkiva reovee kogumiseks, äraveoks ning purgimiseks. Esmalt tuleks luua seaduslik alus kõigi purgijate registreerimiseks selles kohalikus omavalitsuses, kus nad teenust osutavad. Lähtuvalt piirkonna eripärast võib omavalitsus seada reovee äraveoteenuse osutamisele täiendavaid nõudeid, näiteks jälgimisseadme paigaldamise auto liikumise kontrollimiseks.
Praegu puudub kindlus, et purgimisteenusega on kaetud kogu piirkond, kus kohtkäitlust kasutatakse. Üks probleem on ka purgimisteenuse hind, kuna see ületab kohati kordades ühiskanalisatsiooni teenuse maksumust. Reovee äraveo hind oleneb paljudest asjaoludest, millest peamised on reovee kogus, purglas purgimise hind ja kohtkäitleja kaugus purglast või reovee äraveoteenuse osutamise käigus läbitav vahemaa. Purgimisteenus peab olema kvaliteetne ning kättesaadav mõistliku hinnaga.

Tühjendusauto tellimine muutub taskukohasemaks

Eestis on üle 90 purgla, millest aga kasutusel napilt alla 60, ning enam kui 130 purgimisteenuse pakkujat. Purgimisteenus ja vedu purglasse on vabaturu teenus, kuid purglad kuuluvad vee-ettevõtjatele.
Praegu puudub selge pilt kohtkäitlussüsteemide olemasolust ja olukorrast ning purgitava reovee kogustest, seepärast pole ka kohalikel omavalitsustel selget teadmist, kuhu purglaid rajada ning milline peaks olema reoveepuhastite tegelik puhastusvõimsus. Kuna omavalitsused ei ole rajanud piisavalt purglaid või ei ole need võimelised vastu võtma kogu piirkonna reovett, on tekkinud olukord, kus reovett tuleb purgida väga kaugele. Kaugele vedamine teeb aga hinna kõrgeks, mistõttu on just suurte vahemaade tõttu purgitava reovee kuupmeetri hind kohati kuni kümme korda kallim kui reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu. Kui omavalitsustel tekib parem ülevaade oma territooriumil tekkiva reovee kohta, oskavad nad ka planeerida vajalikus mahus purglaid või sõlmida naabervallaga kokkuleppe sealse purgla kasutamiseks.
Praegu peab põhimõtteliselt iga inimene ise leidma lahenduse, kuidas oma reoveest lahti saada. Teadmatusest võib inimene tellida purgija, kes veab kaugel asuvasse purglasse kalli hinnaga. Mõnes piirkonnas aga ei olegi teenuse osutajat ja siis tulebki tellida auto väga kaugelt kohale. Soovime seadusega panna kohalikele omavalitsustele ülesande tagada oma piirkonnas purgijate olemasolu. Kui reovesi vedada lähimasse purglasse, on ka hind taskukohasem.
Päris kõiki joogiveeprobleeme kohtkäitlussüsteemide kontrolli alla võtmisega ei lahenda, kuna kaevuvett mõjutab ju ka põllumajandus. Majapidamiste reoveekogumise kontrolli alla võtmine ja purgimisteenuse tõhustamine on aga kindel samm joogivee parema kvaliteedi suunas.
Ärme siis reosta oma koduümbruse pinnast ega sea ohtu joogivett. Ning jätame veekriisid lõppevasse aastasse.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused