Sander Danil,
SEB privaatpanganduse strateeg
Globaalsed aktsiad ja võlakirjad jätkasid detsembris tõusu, mille peamiseks tõukejõuks olid keskpankade kinnitused rahapoliitika peatse leevenemise kohta. Maailmamajanduse pehme maandumine, millele järgneb taastumine 2024. aasta teises pooles, on endiselt väga tõenäoline stsenaarium.
Samas on turud juba sisse hinnanud rohkem keskpankade intressikärpeid, kui selline stsenaarium eeldaks. Intressimäärade alanemise väljavaade peaks aktsiahindades juba piisavalt kajastuma. Edasiseks tõusuks oleks vaja ettevõtete kasumi kasvu, kuid selleni läheb arvatavasti veel paar kvartalit aega. Kasumikasvu oodates näeme keskmisest parema tootluse võimalusi teatud turusegmentides, milleks on näiteks tsüklilised majandussektorid, roheenergia valdkond, väiksemad ettevõtted ja Põhjamaade firmad.
Mis mõjutas turge 2023. aastal enim?
Peamiseks aktsiaturu mootoriks kujunes lõppenud aastal see, et laialdaselt oodatud üleilmne majanduslangus ei realiseerunud, aga inflatsioon alanes sellest hoolimata. Niisuguse olukorrani viis asjaolu, et eelnev inflatsioonihüpe tulenes suures osas pakkumisšokkidest ja tarne ahelahäiretest, mis järk-järgult ning ilma nõudlusele suurt kahju tegemata lahenesid. 2023. aasta alguses olid paljud investorid valmistunud majanduslanguseks, aga aasta jooksul väljavaade järjest paranes, pannes ümber hindama ka aktsiate väärtust. Arenenud turge koondava aktsiaindeksi MSCI World aastasest tõusust saab ligikaudu kolm neljandikku kirjutada turukordajate (näiteks P/E) kasvu arvele ja ainult neljandiku tõusust põhjustas ettevõtete kasumi kasv.
Aktsiaturul valitses kaks kaalukat trendi. Esiteks panid investorid suuri panuseid AI ehk tehisaru arenguga seotud ettevõtetele. Aasta suurimad võitjad olidki vaieldamatult USA tehnoloogiagigandid: nn maagiline 7 ehk seitse maailma suurimat tehnoloogiafirmat andsid USA ja globaalsete indeksite kasvust lõviosa. Teiseks, arenevate riikide aktsiaturgudele jättis oma pitseri nõrk Hiina majandus, kus loodetud pandeemiajärgsele taastumisele vajutas tugevalt pidurit jätkuv kriis kinnisvarasektoris.
Millised on
2024. aasta tegurid?
Intressikeskkonna oodatav muutus on juba valdavalt aktsiatesse sisse hinnatud ja turud asuvad suhtarvude järgi ajaloolisest keskmisest kõrgemal. Seega on edasiseks tõusuks vaja uusi tegureid. Rahapoliitika väljavaadete ümberhindamine on olnud väga agressiivne. Turud ootavad praegu nii Föderaalreservilt kui ka Euroopa Keskpangalt selle aasta lõpuks kuni 1,5% intressilangetust. Juhul kui majandus järsult ei nõrgene, on see oodatav langetus vajalikust suurem. Kui üleilmne majandus püsib pehme maandumise kursil, tõmmatakse lähikuudel intressikärpe ootusi tõenäoliselt veidi tagasi.
Kui võlakirjade tootlus jätkab langust, siis teatud hetkel võivad aktsiaturud käsitleda seda kui võimaliku majanduslanguse signaali, mille tagajärjel pöördub senine võlakirja- ja aktsiahindade vaheline positiivne korrelatsioon negatiivseks. Sel juhul hakkavad võlakirjahindade tõusmisel (tootluse langemisel) aktsiahinnad langema. Sel aastal keskendub turg intresside asemel üha rohkem ettevõtete kasumile. Praegu on üleilmne majanduskasv liiga nõrk, et saaks loota kasumite märgatavat paranemist ja ootusi korrigeeritakse pigem alla, kuid see võib muutuda juba paari kvartali pärast. Keskmine oodatav kasumikasv üle 10% tundub nõrga majanduse foonil 2024. aastaks liiga optimistlik, aga 2025. aastal on kahekohalise arvuga märgitav kasumikasv kindlasti võimalik.
Millised on riskid?
Üldine makrokliima tundub praegu suhteliselt stabiilne ja soodne. Globaalne majandus läbib madalpunkti arvatavasti nullist kõrgemal, tootlikkuse kasvu taastumine toetab inflatsiooni languse jätkumist, võimaldades omakorda keskpankadel asuda intresse kärpima, mis avaks ukse püsivale majanduskasvule. Regioonide arvestuses on majanduslanguse oht endiselt suurim Euroopas, kuid langus ei tuleks sügav ja turg peaks olema sellega juba arvestanud.
Selle aasta peamised riskid seostuvad poliitikaga. Geopoliitilised konfliktid võivad uuesti tekitada tarneahelaprobleeme, kergitada toormete ja transpordi hinda ning pidurdada inflatsiooni langust. Teiseks poliitiliste riskide allikaks on valimised, mis toimuvad sel aastal paljudes riikides. Turgudele kõige suurema mõjuga on tõenäoliselt USA presidendivalimised. Sealse suure võlakoormuse tõttu ei pruugi turud populistliku poliitika suhtes olla enam nii leplikud kui 2016. aastal. Erinevad valimised võivad kaasa tuua ka uusi geopoliitilisi konflikte.
Mida oodata
2024. aastalt?
Ajalugu on näidanud, et intressilangetuse tsükkel on aktsiatele kasulik siis, kui samal ajal suudetakse majanduslangust vältida. Kuigi üleilmse majanduslanguse riskid eksisteerivad endiselt, on pehme maandumine praegu meie põhistsenaarium. Turgude peamise fookuse üleminek intressidelt ettevõtete kasumile võib kaasa tuua volatiilsuse kasvu aasta esimeses pooles, kuid aasta kokkuvõttes ootame aktsiatelt siiski positiivset tootlust.
Aktsiate puhul eeldame 2023. aasta kahe suure trendi järkjärgulist pöördumist: kasumitest juhitud turul on suurtel tehnoloogiaaktsiatel vähem taganttuult, samas kui Hiinal on eeldused lõpuks kosuma hakata. Võlakirjatootlused küll jätkavad langust, aga ilmselt mitte nii kiiresti, kui turud praegu eeldavad. Sellises keskkonnas võiks aastale vastu minna tasakaalustatud portfelliga, hoides neutraalset aktsiate ja võlakirjade osakaalu.
