1.6 C
Rapla
Neljapäev, 22 veebr. 2024
ArvamusArhitekti autoriõiguste eiramisel on oma hind

Arhitekti autoriõiguste eiramisel on oma hind

Elvi Tuisk, advokaadibüroo RASK advokaat

Arhitektide loodud teosed on kaitstud ja nende muutmiseks või kasutamiseks on vajalik autori nõusolek. Hoonetega seotud autoriõigused ja kohustused on praktikas aga raskemini üldiste reeglite alla paigutatavad kui näiteks kujutavas kunstis. Paljud rikkumised tulenevad siiski mitte seaduse keerukusest, vaid eelkõige arhitektide õiguste teadvustamata jätmisest või ignoreerimisest.
Arhitektist teeb autori tema loominguline panus loodavasse objekti – kui arhitekt kujundab objekti, tehes vabu ja loomingulisi valikuid, on tal automaatselt autoriõigused oma teosele. See tähendab, et arhitekti loodud hooned, sisekujundused ja maastikud on autoriõigusega kaitstud ning arhitektil on õigus otsustada nende kasutamise ja muutmise üle.
Teose kasutamine hõlmab näiteks koopiate tegemist, levitamist või avalikustamist, aga ka teose muutmist. Praktikas võib see tähendada samasuguse arhitektuurse lahenduse realiseerimist, hoonele juurdeehituste tegemist või lihtsalt ülevärvimist, samuti maja pildistamist ja foto hilisemat levitamist.
Üldreegli kohaselt vajab igasugune teose kasutamine autori nõusolekut, välja arvatud  seadusest tulenevad teatud vabakasutuse erandid. Näiteks võib autori nõusolekuta kasutada teost ajakirjanduses päevasündmuste kajastamisel ja kinnisvarakuulutuses. Kuid isegi siis peab alati lisama juurde autori nime, teose nimetuse ja avaldamisallika, kinnisvarakuulutuses piisab ainult autori nimest. Praktikas jäävad need andmed aga sageli märkimata, mis on autoriõiguste rikkumine.

Arhitekti nõusolek kui iga muutuse eeldus
Arhitektide autoriõiguste teadvustamata jätmine või teadlik rikkumine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Näiteks hoone ümberehitamisel ilma autori eelneva nõusolekuta võib arhitekt nõuda hoone taastamist esialgsel kujul. See tähendab, et näiteks lisakorruse ehitamine autoriõigusi ignoreerides võib päädida selle lammutamise kohustusega.
Kui mõni kinnisvaraarendaja otsustab teadlikult ilma arhitekti nõusolekuta kasutada ära tema arhitektuurilahenduse ning teenib sellega tulu, saab arhitekt esitada tema vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. See võib viia rikkumise tulemusena teenitud tulu väljaandmiseni arendajalt arhitektile. Teiste sõnadega ei ole autoriõigused formaalsus, mille rikkumine möödub tagajärgedeta. Tegemist on autorite õigusega, mida on oluline järgida.
Hilisemate ebamugavuste ning võimalike vaidluste vältimiseks oleks mõistlik arvestada, et kui keegi tellib arhitektilt hoone projekti, peaks koos arhitektiga mõtlema läbi võimalikud tulevikumuudatused ning leppima need kohe kirjalikult kokku. Autoriõigused kehtivad autori eluaja ja veel 70 aastat pärast tema surma. Loomulikult võib selle aja jooksul tekkida vajadus näiteks hoone ülevärvimiseks või aia muutmiseks, soov lisada hoovi uusi viljapuid või mänguväljak.
Kui sellised kokkulepped on lepingusse lisatud, pole hilisemaks muutmiseks eraldi nõusolekut vaja. Kui aga plaanitakse midagi, mida algne kokkulepe ei kata, tuleb küsida arhitekti nõusolekut. Samuti tuleb arvestada, et arhitekt võib küsida oma töö kasutamise eest autoritasu, mis võib lisanduda algsele töötasule.
Arusaadavalt on autoriõiguste teema väga lai ja mitmetahuline ning tekitab palju küsimusi. Kui seni on meie ühiskonnas sellele kõigele vaadatud sageli läbi sõrmede, siis ühiskonna küpsedes on muutunud üha olulisemaks ka arhitektide autoriõiguste olemasolu teadvustamine. Nii näiteks peab iga hoone omanik mõistma, et omandiõigus ei anna automaatselt piiramatuid õigusi selle muutmiseks. Omaniku omandiõiguse kõrval eksisteerivad ka arhitekti autoriõigused.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused