Rapla Vesiroosi kooli 7. ja 8. klassi õpilased Randar Emberg, Kustas Kalda, Adele-Marie Uustallo ja Laura Lotte Vahtra mõtlesid välja ning valmistasid filtrisüsteemi, millega vähendada värvijääkide sattumist loodusesse. See valmis neil koostöös Akzo Nobel AS-ga ning õpilased esitlesid oma tööd jätkusuutlike lahenduste projekti “Tuleviku loojad” finaalvõistlusel. Neid juhendas õpetaja Kati Kalda.
Koostöö Akzo Nobel AS-i ja Rapla Vesiroosi kooli vahel sai alguse 2024. aasta sügisel. Toona käisid õpilased tehases külas ning seejärel alustati koostööd projektis “Tuleviku loojad”. Õpilaste ülesanne oli leida tööstuses mingi probleem ning pakkuda välja innovaatiline lahendus. Sisendeid selleks andsid Akzo Nobeli töötajad.
Näiteks üks idee, mida õpilased veel kaalusid, oli see, et vanadest värvipottidest võiks hakata valmistama lillepotte. Siiski jäädi filtri loomise juurde. See valmistati vanadest kangajääkidest ning viidi läbi ka katsed. Nendest selgus, et akrüülvärvi puhul pidas filter kinni 25 protsenti värvijääkidest, guaši puhul 50 protsenti ning seinavärvi puhul 55 protsenti. Kati Kalda sõnas, et seda võib lugeda heaks tulemuseks.
Õpilased esitlesid oma ideed projekti “Tuleviku loojad” lõppvõistlusel. Tegemist oli Eesti – Soome ühisprojektiga, mille eestvedaja oli TalTech. Lõppvõistlus toimus 16. jaanuaril ning seal osales viis võistkonda Eestist ning viis Soomest.
Õpetaja Kalda ütles, et õpilased esitlesid oma tööd rahvusvahelise žürii ees julgelt. Pealegi tuli seda teha inglise keeles. Seekord siiski nad auhinnaliste kohtadeni ei küündinud, kuid see polnudki peamine. Sellegipoolest on võistluselt kaasa võtta kogemusi.
Kuigi võistlus on tänaseks läbi ning projekt seekord lõppenud, elab õpilaste loodud lahendus edasi. Kati Kalda avaldas lootust, et loodud filtri arendamine läheks koos TalTechiga edasi. “Võimalik, et koostöö TalTechiga läheb edasi. See oleks suur pluss, kui õpilased saaksid minna ülikooli külla ja teha rohkem tutvust materjaliteadusega,” rääkis Kalda.
Akzo Nobel AS-i poolt oli projekti kaasatud Indrek Tiidrus. Ta ütles, et loomulikult oleks õpilastel väga raske välja mõelda midagi sellist, mida saaks kohe tööstuses rakendada või mis üldse tööstuslikul skaalal toimiks. See polnud ka eesmärk. Tema sõnul oli hoopis olulisem keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. “Ma arvan, et need õpilased, kes selles projektis osalesid, ei kalla edaspidi värvisegu loodusesse,” rääkis Tiidrus.
Samuti avaldas ta lootust, et tehase külastamine ning innovaatilise lahenduse väljamõtlemine tekitas õpilastes ka huvi keemia vastu. “Ei ole nii, et õpid keemiat ainult koolipingis, vaid tegelikult on sellel ka reaalne rakendus. Kui õppida ülikoolis keemiat, on sellel reaalne rakendus tööturul,” rääkis Tiidrus.
Ühtlasi avaldas ta lootust, et Akzo Nobeli ja Vesiroosi kooli koostöö jätkub ka edaspidi ning tehas on igal juhul valmis õpilasi vastu võtma ka tulevikus.
