Tuulepark ja kogukond: Kaasamine või eiramine?

Mart Reino ja Kadri Paju,
Viie Küla MTÜ juhatuse nimel

Tädi Maali istub vallaametniku kabinetis. Tema talust kilomeetri kaugusele planeeritakse suurt tuuleparki.
„Palun täpsustage, milliste uuringute alusel on valitud tulevaste tuulikute asukohad?“
Ametnik vastab rõõmsalt: „Hollandi sõltumatu uuringute keskus tegi aastal 2020 uuringu, mis näitab, et Hollandis on…“
„Aga kas madalsageduslik heli võib tervisele kahjulik olla?“
„Ei usu, Soome tervisekeskus tegi 2005. aastal uuringu ja leidis, et Soomes…“
„Aga minu kodu väärtus? Kas see ei lange?“
„USA uuring aastast 2000 näitab, et…“
„Aga loomad ja linnud?“
„Taani teadlased leidsid, et Taanis…“

Olukord on muutunud tragikoomiliseks. Elame ajastul, kus Eesti inimene peab kuulama välismaiseid uuringuid, et teada saada, mis toimub tema enda koduõuel. Inimese murele oma kodu, tervise ja elukeskkonna pärast vastatakse Soome, Taani või Ameerika uuringutega. Mida ütlevad ja arvavad Eesti teadlased? Kas meil tõesti puudub võime ise uurida, hinnata ja otsustada?
Tuuleenergia arendamine võib olla vajalik, kuid see peaks toimuma kohalike kogukondadega suheldes, dialoogi pidades, mitte neist lihtsalt jõuga üle sõites. Kui elanikule jääb mulje, et tema probleemidele vastatakse “Hollandi uuringuga aastast 2020”, siis tekitab see pigem usaldamatust ning õhku jääb küsimus, kellele see kõik ikkagi kasulik on.
Meie väike riik oma looduslike, kultuuriliste ning sotsiaalsete eripäradega vajab rohkem kohalikke uuringuid ja teadmisi. Välismaised uuringud ei ole Eesti oludesse üks ühele ülekantavad. Sageli on seal käsitletud madalamaid ja väiksema võimsusega tuulikuid kui neid, mida meile siia plaaneeritakse. Tihti tuuakse välja ka vajadus täiendavateks ja põhjalikumateks uuringuteks.
Tänane planeerimisprotsess tekitab pigem segadust kui kindlust. Kui tuuleparkide teemalistes diskussioonides rõhutatakse meelsasti kohalike kogukondade kaasamist, siis reaalsus on midagi muud. Suhtlusest vallavolikogu liikmetega jääb mulje, et ka nemad ei tea täpselt, mida ja kuhu planeeritakse, kuigi nemad peavad selle tähtsa otsuse ühel hetkel langetama. Räägitakse kaasamisest, kuid pigem on tegemist “linnuke kirjas” efektiga ning näitemänguga nimega õigusriik, mis justkui peaks kaitsma oma kodanikke ja eraomandit.
Vasturääkiv informatsioon tuuleparkide teemal tekitab kuulujutte ning inimesed arvavad, et “kõik on juba nagunii ära otsustatud”. Lisaks on tunne, et kohalikke koheldakse kui karja lolle, kellele tuleb näidata ainult potentsiaalseid rahanumbreid ning rääkida, millist “kasu” nad hakkavad saama “toa taha tammikusse” kerkivast tuulepargist. Aga ka kohalikud on käinud koolis, oskavad lugeda, infot koguda ja mõelda ning saavad aru küll, kui tegu on tühipalja jutuga. Selline suhtumine kasvatab ainult trotsi ja lõhet kodanike ning vallaametnike vahel.
Samuti tuleb rääkida vastutusest. Kui tuulepargi planeering kinnitatakse, vastutab kohalik omavalitsus ka selle mõjude eest. Kas nad on selleks valmis? Kas ollakse valmis reageerima, kui suur ehituskoormus rikub külateed, tekib müra, tolm, õhu- ja pinnase saaste, liigirikkuse kadu, joogivee halvenemine, elanike tervise halvenemine, kinnisvara hinna langus, ääremaastumine jne?
Juba täna on märke sellest, kuidas viie kilomeetri kaugusel planeeritavast T4 tuulepargist on huvi kinnisvara soetamise vastu raugenud. „Looduslikult kaunis ja vaikses kohas, eemal linnakärast – ideaalne paik neile, kes hindavad privaatsust ja rahu“ – ei ole enam müügiargument kinnisvaramaaklerile ega koduresto pidajale.
Naiivselt loodetakse, et meil selliseid asju ei juhtu, sest keskkonnamõjude hinnang sellist stsenaariumit ei ole ette näinud. Ka Saarde ja Tootsi tuuleparkide puhul probleeme ette ei nähtud, kuid reaalsus on seal täna paraku teine.
Planeeritava T4 tuulepargi piirkond on Kehtna valla üldplaneeringus märgitud rohealaks, kus on nii esimese, teise kui ka kolmanda kategooria kaitsealuseid liike. Kui sa metsa minnes karu ei kohta, ei tähenda see seda, et seal karu ei ela, sul lihtsalt polnud õnne teda kohata. Sama kehtib ka muude looduskaitseliste väärtuste kohta: nende puudumine dokumentides ei tähenda nende puudumist looduses.
Taastuvenergia arendamise sildi all muudame üle 600 hektari metsast ning liigirikast piirkonda jäädavalt tööstuslikuks tühermaaks. Mille nimel?
Kohalikud kogukonnad ei taha olla arutelust kõrvale jäetud pealtvaatajad. Nad tahavad olla võrdsed partnerid ja võimalust olla kaasatud otsustesse, mis mõjutavad otseselt nende perede heaolu ning ümbritsevat elukeskkonda.

Viie Küla MTÜ ühendab Kalbu, Vastja, Kärpla, Rõue, Hiie ja teiste ümbruskonna külade elanikke, kelle eesmärk on kaitsta oma kodukoha tulevikku ja tagada elamisväärne elukeskkond ka tulevastele põlvedele.