Järvakandi klaasimuuseum tähistab sel aastal oma 25. tegutsemisaastat. Kuigi muuseumi tulevik on ebakindel, korraldati sünnipäeva puhul kokkusaamine „Veerand sajandit Järvakandi klaasimuuseumit”, et meenutada muuseumi tekkelugu ja võtta kokku senine töö.
Järvakandi muuseum sai alguse tänu kohalike elanike initsiatiivile. Tänu kohalike inimeste panusele ja omaaegse Järvakandi vallavalitsuse ja -volikogu toetusele on ta jõudnud niikaugele, kus ta praegu on. Nüüd pidi aga Kehtna vallavolikogu esimees, Järvakandist pärit Katrin Anto tõdema, et Kehtna vallavalitsus soovib muuseumi kui iseseisva asutuse 1. oktoobrist sulgeda ja moodustada klaasimuuseumi ja kultuurihalli liitmisel nn Järvakandi klaasikeskuse.
„See on suur õnn Järvakandi alevile, et niisugune muuseum sündis. Väga kahju, kui muuseum iseseisva asutusena peab lõpetama ja olema mingi keskus,” leidis kunagine muuseumi nõukogu liige Tiia-Helle Schmitte.
Muuseumi seisukohast teeb eriti murelikuks see, et vallavalitsuse eelnõus nähakse ühendasutuse jaoks ette ainult ühte töötajat. Klaasimuuseumi juhataja Allan Kima tõi aga välja, et muuseumi toimimiseks – kogudega tegelemine, näituste koostamine, giiditöö – peaks seal töötama minimaalselt kolm inimest.
