Kohalik juhtimine: parteipoliitika või kogukonna huvid?

Rain Terras

Andres Kalviku kriitika valimisliitude kohta väärib sisulist vastust. Kohaliku arengu edu sõltub juhtide oskusest kogukonda mõista ja sidet hoida, mitte parteilisest kuuluvusest. Valimisliidu tugevus on usalduses ja kohalikes suhetes – kogukonnakeskne, mitte ajutine juhtimisvorm.

Kalvik kirjutab, et „valimisliidud ei suuda tagada järjepidevat juhtimist ega kanna piisavat poliitilist vastutust“. Kriitika keskmes on justkui idee, et kohalikul tasandil ei sünni suurt visiooni ning valimisliidud ei kanna piisavat vastutust.
Kui parteipeakontorist sünniks kohalike arengute edu, oleks Rapla mured juba lahendatud. Kalvikki seda ei usu, sest ta ei ole rahul Rapla praeguse juhtimisega. Huvitaval kombel tõstab ta esile põhimõtted, mille vajalikkusele olen varem osutanud. Tõusetub küsimus: kas kriitika käib ideede või nende esitaja pihta? Samas on tervitatav, et teema on leidnud vastukaja, sest just avalik arutelu aitab avada erinevaid vaatepunkte.

Valimisliidud pole  ajutine nähtus

Valimisliit on teadlik valik – soov juhtida kohalikest vajadustest, mitte parteipoliitikast lähtudes. See pakub paindlikumat võimalust kujundada kogukondlikult kohalikku poliitikat. Neis osalevad inimesed ei ole poliitika suhtes ükskõiksed. Sageli on nad isegi teadlikumad kui parteilased, sest tegutsevad vahetumalt ja sõltumatumalt. Oluline pole vorm, vaid võime tegudega usaldust luua. Tasub kuulata ka neid hääli, mis ei kõla parteide nimekirjadest, vaid otse kogukonna seest.
Poliitiline kultuur ei teki iseenesest. See kujuneb aja jooksul, koostöös ja praktikates, mis loovad või lõhuvad usaldust. Kui see taandub protseduuridele ja lojaalsusele, kaob kontakt kohaliku eluga: elanikud kaugenevad võimust ja tunnevad end eemale jäetuna.
Juhtimiskultuur, millesse usun, on kaasav ja arvestav, samas sisult nõudlik. See tähendab võimet kuulata, teha läbipaistvaid otsuseid, tunnistada ka ebaõnnestumisi ning püsida kursil, mis teenib mitte abstraktset “võimu hoidmist”, vaid kogukonna pikaajalist heaolu. Selline juhtimine võib tulla nii erakondlikust kui ka valimisliidu taustast.

Kogemus sünnib kohapeal,  mitte kaugelt vaadates

Kohalik juhtimine tähendab kohaliku elu tundmist, otsustamise lähedust inimestele ja valmisolekut vastutada. See ei tähenda lihtsalt kõrgemalt tulevate suuniste täitmist, ka kohalikul tasandil vajatakse süsteemsust ning juhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi. Kasutamata ressurss on võimu partnerlus kogukonnaga – oluline pole kuuluvus, vaid koostööoskus ja suutlikkus vaateid siduda. Kui see partnerlus toimib, sünnib usaldus. Kui see laguneb, ei hoia seda koos ka rangeim parteiline distsipliin. Näiteid ei pea siin kaugelt ajaloost otsima.
Kalviku arvamuslugu kinnistab minu tunnetust, et igal kohaliku omavalitsuse piirkonnal on oma rütm ja eripära. Samuti tõstab esile tõsiasja, et distantsilt jäävad tihti märkamata olulised arengud, nagu uute lasteaiakohtade loomine. Kohapeal elades mõistame toimuvat selgemalt.
Kohalikku arengut mõistab vaid kuulates ja arutades ja seda mitte üksnes vahetult enne valimisi.
Alles hiljuti toimusid 14 kohas sisulised arutelud, kuid erakondade kohalolek oli kahjuks napp. Lisaks sellele näitas hiljuti noorte korraldatud arutelu, et soov pidevaks dialoogiks on ka neil olemas. Sisuline kaasamine tugevdab nii kogukonda kui ka usaldust juhtimise vastu. Sellistel aruteludel osalemine aitaks kindlasti erakondadel paremini tajuda kohalikke vajadusi. Kui visiooni asemel piirdutakse vaid objektide nimekirjaga raha kulutamiseks ja aastakümneid tuuakse ühe valimislubadusena välja ujula, siis see kannab pigem püüdu suurema valimispopulaarsuse suunas. Kohalik valitsemine on kindlasti rohkemat kui pelgalt tuim parteipoliitika elluviimine.

Ka ametnik väärib kaitset

Senine Eesti kohalike omavalitsuste juhtimine on näidanud, et parteipoliitiline juhtimine ei ole iseenesest kvaliteedi ega tulemuste garantii. Paljudes omavalitsustes, kus võimu on hoidnud parteid, ei ole suudetud muuhulgas tugevdada kogukondlikku sidusust ega kujundada selget arengusuunda. Paratamatult tekib küsimus – millele tuginetakse, kui öeldakse, et erakondadel on valimisliitudest paremad vastused?
Kui erakond on ise kahjustanud usaldust, kõlab teiste kritiseerimine vastuoluliselt. Kuidas saab kõneleda usaldusest ja läbipaistvusest erakond, kelle senine tegutsemine on ise pannud küsimärgi nende väärtuste aususele? Usaldus taastub tegudega, mitte loosungitega.
Kalviku viide „kohalt tagandatud abivallavanemale“ puudutab minu isiklikku kogemust, mis omakorda peegeldab laiemalt juhtimiskultuuri. On oluline teha vahet isiklikel rünnakutel ja sisulisel kriitikal. Mu ametist vabastamine ei peegeldanud töö kvaliteeti, vaid oli poliitiline lahendus valitseva juhtimiskultuuri raames.
Need sündmused toovad esile vajaduse kaitsta ametnikke poliitilise surve eest ning tagada töökeskkond, kus väärtustatakse professionaalsust, mitte parteilist kuuluvust. Õigus ausale kohtlemisele kehtib ka neile, kes teenivad kogukonda, mitte võimu. Käimas on sõltumatu halduskohtumenetlus, mille eesmärk on selgitada välja faktilised asjaolud ja tuua protsessi vajalik läbipaistvus. Selle tulemused võivad kujuneda olulisteks väärtusalusteks nii ametnike tööõiguse kui ka laiemalt kohaliku juhtimiskultuuri arengus.

Hea juhtimine on süsteemne ja osaluspõhine

Parteisilt ei tee kellestki paremat juhti. Minu enda kogemus Rapla vallavalitsuses töötades näitas selgelt, et kõik algab inimestest, mitte parteilisest kuuluvusest. Kolm aastat töötasin ametnikuna oma ametikohast tulenevalt tihedas koostöös tänase volikoguga. See kogemus näitas, et suutlikkus ei sõltu parteipiletist, vaid väärtustest ja koostöötahtest.
Kohaliku omavalitsuse juhtimine ei ole pelgalt vormiline esindamine. Tegemist on oskusega juhtida keerukat organisatsiooni. Juhtimine ei piirdu pelgalt oma meeskonna juhtimisega. See on süsteemne tegevus, mis hõlmab vastupidiselt Kalviku arvamusloos toodule ka juhtimismudelite kujundamist ja pidevat arendamist ning seda just kohalikul tasandil.
Kohalikus omavalitsuses tuleb lisaks sisemisele toimimisele kujundada teadlikult koostöömudeleid erinevate kogukondadega. See aitab luua ja hoida toimivat koostöökeskkonda. Selline lähenemine aitab ennetada nende eraldumist ja hoiakut, mis esindab vaid kitsa piirkonna huve.
Hea Andres, olen sinuga nõus: Rapla vajab kvaliteetsemat juhtimist. Just vahetu kogemus on toonud mind siia, kus täna olen, ning kujundanud minu tänase arusaama ja positsiooni.
Kohalik juhtimine peaks saama taas pigem vundamendiks riigijuhtimisele. Erakonnad ja valimisliidud peaksid olema sarnaste mõtetega inimeste koostööd edendavad platvormid, mitte võimu jagamise ega vastandumise vahendid. Usaldus, koostöö ja kogukonnatunnetus ei küsi parteipiletit.
Just valimisliidud, mille juured on sügaval kogukonnas, suudavad sageli kõige vahetumalt ja tundlikumalt tabada kohaliku elu vajadusi. Seetõttu väärivad nad tunnustust ja usaldust, mitte automaatset kahtlustamist. Kestlik juhtimine sünnib seal, kus poliitika on vahend, mitte eesmärk. Rapla valla tulevik ei vaja mitte ainult vähem politiseerimist, vaid rohkem arusaamist, koostööd ja siirust.