Laulu- ja tantsupeonädal on hoo sisse saanud. Esimesed staabitöötajad sõitsid Raplamaalt Tallinnasse ettevalmistusi tegema juba laupäeval, 28. juunil. Tantsupeol osalejad jõudsid pealinna järgmisel päeval. Pühapäeval sõitis Tallinnasse ettevalmistusi tegema ka turvapealik Elari Hiis, kes vastutab Rapla- ja Järvamaa peoliste ööbimispaikade turvalisuse eest.
Laulu- ja tantsupeo kontekstis on Hiis kahe maakonna turvaülem, kuid laiemas vaates on ta viimaste aastatega kujunenud Rapla- ja Järvamaa ühenduslüliks.
Neljapäeva, 26. juuni hommik oli Käru keskväljakul päikesepaisteline, ent tuuline. Eelmisel päeval oli laulu- ja tantsupeo tuli liikunud Rapla maakonnas. Käes oli aeg ulatada tuli koos tõrvikuga üle naabermaakonnale Järvamaale. Piduliku tseremoonia käigus esines sõnavõtuga Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Heiki Hepner. Tõrvik koos laulu- ja tantsupeo tulega käis käest kätte, et igaüks saaks vähemalt hetkekski hoida seda enda käes.
Ühel hetkel jõudis tõrvik laulu- ja tantsupeo Raplamaa kuraatori Heli Lintsi kätte. Oli igati sümboolne, et ta ulatas selle edasi just Elari Hiisile, kes omakorda andis selle üle Türi vallavanemale Sulo Särkinenile. Ja sealt edasi sai juba Järvamaa laulu- ja tantsupeo tuld hoida ning valvata terve päeva.
Raplamaalaste kaks kooli
Elari Hiis töötas 12 aastat Käru vallavanemana ning kolm aastat enne seda volikogu esimehena. Toona moodustas Käru vald Rapla maakonna kagunurga. Tänapäeval enam eraldi Käru valda olemas ei ole. Aastatel 2016 ja 2017 toimunud haldusreformi ajal hoidis Käru Järvamaa poole ning liitus Türi vallaga. Nüüd on toonasest otsusest enam kui kaheksa aastat möödas.
Elari Hiis töötab juhatajana Türi Halduses. Tegemist on asutusega, mis tegeleb sisuliselt kõigega, mis puudutab avalikku tänavapilti, alates tänavavalgustusest ja lõpetades haljastuse ning hulkuvate loomadega. Kõigi nende valdkondade eest vastutabki Türi vallas Hiis.
Kuigi töö on viinud teda Järvamaale, on tal jätkuvalt tihe side ka Rapla maakonnaga. Nii näiteks tegutseb ta jätkuvalt Raplamaa Partnerluskogus ning MTÜ-s Rapla Kirikumuusika Festival. Kaitseliidu Rapla malevas on tema positsioon malevapealiku abi. Kui juuni alguses tunnustati Kohilas Rapla maakonna parimaid ettevõtteid, oli õhtujuht just Elari Hiis.
Niisiis on temast kujunenud viimastel aastatel kahe Kesk-Eesti maakonna vaheline ühenduslüli. Seega pole ka üllatav, et laulu- ja tantsupeo kontekstis vastutab ta mõlema maakonna peoliste majutuspaikade turvalisuse eest. Midagi uut selles ametis tema jaoks ei ole, sest samu ülesandeid on ta täitnud ka varasematel pidudel. “Olen ametilt turvapealik, kõlab päris hästi,” sõnas ta ise.
Turvapealiku ülesanne ei ole kohapeal ise korda luua, vaid tema ülesanne oli moodustada meeskonnad, kes ööbimispaikades rahu valvavad. Laulu- ja tantsupeol osalejad ööbivad koolimajades keset tiheasustusala. Seega liigub nende ümbruses ka palju inimesi, keda majadesse sisse ei lubata.
“Laias laastus on meie ülesanne tagada, et koolimajades toimuv ei segaks inimesi ning inimesed, kes elavad seal ümbruses, ei häiriks peolisi. Need kaks seltskonda tuleb hoida lahus ning veenduda, et ei juhtuks mingeid õnnetusi. Öörahu ei tohi rikkuda, tubakatoodete ja alkoholi tarbimine on koolimaja territooriumil keelatud. Seda tuleb samuti jälgida. Võõrad majja ei saa. Kokkuvõttes on meie ülesanne tagada, et peolistel oleks rahulik olla ja nad saaksid keskenduda peole, mitte sellele, kas nende asjad jäävad alles,” tutvustas Hiis turvameeskonna ülesandeid.
Muidugi võib paberi peal üles lugeda kõik nende ülesanded, kuid see jääks ikkagi poolikuks. Reaalselt tuleb turvameeskonnal olla valmis ükskõik millise ettetuleva olukorra lahendamiseks.
Rapla maakonna peolised ööbivad Pelgulinna gümnaasiumis ja Ehte humanitaargümnaasiumis. Järvamaa peolised on Rahumäe põhikoolis, Jakob Westholmi gümnaasiumis ja Mustamäe gümnaasiumis. Sellist hetke ei saa olla, et ukse juures ei oleks valvet. Kõigi koolimajade juures on 24 tundi ööpäevas valve, et kutsumata külalised sisse ei pääseks.
Konflikte tuleb ette
Neid, kes ukse peal valvavad, kutsutakse traditsiooniliselt perenaisteks. “Panin neile südamele, et nemad on koolimaja silmad ja kõrvad, aga mitte käed. See tähendab, et konflikte nad füüsiliselt lahendama ei lähe,” rääkis Hiis. Kui vägivaldsed konfliktid peaksid tekkima, kutsutakse neid lahendama politsei.
Uksevalvuri amet on pigem aktiivne, mitte lihtsalt passiivne ülesanne, et jälgida, kas kõik laabub sujuvalt. Kõik, kes tulevad uksest sisse, tuleb käepaela või kaelakaardi abil identifitseerida. Tõenäoliselt satub ukse peale ka mõni võõras inimene ja siis pead oskama teda edasi suunata, kuhu tal on vaja minna. “See on päris aktiivne amet tegelikult. Mõnes mõttes moodustub uksevalvest ka infopunkt,” rääkis Hiis.
Ta teab seda hästi, sest turvaülema tööd läks ta laulu- ja tantsupeole tegema juba viiendat pidu järjest. Mingeid suuri konflikte selle aja jooksul ette tulnud ei ole, kuid väiksemaid ikka. Kuigi Hiis on füüsiliselt heas vormis, ei läheks ta ise konflikte lahendama. Reeglite järgi on see muidugi ka keelatud. Politsei on nagunii kogu peonädala vältel kõrgendatud valmisolekus ja kui mingi olukord peaks esile kerkima, on nad valmis kiiresti reageerima.
“On küll väiksemaid konflikte ette tulnud. Mingid purjus kohalikud on tulnud räuskama ja tahtnud majja pääseda. On ka seda ette tulnud, et mõni auto pargitakse kinni. Nendeks puhkudeks on Tallinna abitelefon. Puksiir tuleb kohale ja viib valesti parkinud auto minema,” kirjeldas Hiis olukordi, mis võivad esile kerkida.
Kui veel aastaid tagasi oli mõni koolimaja tõsiselt ajale jalgu jäänud, siis nüüd enam sellist pilti naljalt ei leia. “Koolid on tehtud korda. Kui mõni kool on olnud selline, et seal ei taha istuda ega astuda, siis nüüd on need euroraha peal ära remonditud. Nendes on täitsa mõnus olla,” rääkis Hiis.
Usaldusväärse meeskonna leidmine on paras proovikivi. Kokku on turvapealiku alluvuses sel peol kümme inimest, kes kõik valvavad koolimajade sissepääse. Esiteks peab saama neid usaldada selles mõttes, et keegi neist alt ära ei hüppa, ning teiseks peab neid ka usaldama nii palju, et jätta teiste väärisesemed nende valve alla. Eeltöö nende kõigiga kokkuleppele jõudmiseks kestis enne peonädalat pikalt. Käimasoleval nädalal on nad kõik ametis ning täidavad ülesandeid kuni eesoleva pühapäeva, 6. juulini, kui laulupidu läbi saab.
Hiis on varasematel pidudel ka ise majavalvuri rolli täitnud, kuid seekord ta seda teadlikult enda peale ei võtnud – kunagi ei tea ette, kus turvaülem peab parajasti olema või midagi tegema. “Ma olen plaan B, juhuks kui keegi haigeks jääb või midagi juhtub. Aga sülitame nüüd igaks juhuks üle õla,” sõnas ta.
Olles olnud samas rollis viimasel viiel peol, ütles Hiis, et mingeid suuri muudatusi pole aja jooksul uksehoidja ega turvaülema rollis toimunud. “Sisu on ikka üks ja sama ehk tagada, et majad oleksid turvalised. Ülesannete kirjeldus on läinud aja jooksul lihtsalt selgemaks. Kui ma tean täpselt, mida meilt oodatakse, siis on mul lihtsam edasi öelda oma alluvatele, mida neilt oodatakse,” rääkis turvapealik.
Vallavanema ego sai haiget
Seekord Hiis tantsupeol kaasa ei tantsi, kuid varem on ta seda teinud. Esimest korda osales ta tantsupeol juba poisikesena. Toona peeti Kalevi staadionil koolinoorte laulu- ja tantsupidu. “Mäletan ainult seda, et mul oli sinine vest ja siniste ning punaste viirudega murumüts. Rohkem ei mäleta midagi,” sõnas ta.
Sealt edasi tuleb järgmine meenutus juba ajast, kui ta töötas Käru vallavanemana. Toimus noorte laulu- ja tantsupidu ning Käru vallast ei osalenud seal ühtegi kollektiivi. See tähendas, et ka valla lipp ei osalenud rongkäigus “Minu vallavanema ego sai sellest haiget. Ütlesin, et see olgu viimane kord, kui Käru valla lippu ei ole rongkäigus,” meenutas Hiis.
Pärast seda asutati rahvatantsurühm Kärutajad, kellega koos mindigi järgmisele suurele peole ning siis oli ka valla lipp rongkäigus. Loomulikult oli vallavanem ka ise selle rühma liige. Veel eelmisel aastal Kärutajad toimetasid, aga tänaseks päevaks on nad n-ö varjusurmas. Projektigrupina on siiski koos käidud ning näiteks eelmisel aastal käidi esinemas Lõuna-Koreas ühel festivalil. Enne seda käidi Indias, Marokos, Hiinas, Nepaalis, Euroopa riikidest rääkimata.
Elari Hiis on hinges maailmarändur ja just reisimine on teda pikka aega paelunud. Kaks päeva enne Käru keskväljakul toimunud laulu- ja tantsupeo tule üleandmist saabus ta reisilt Lõuna-Prantsusmaalt. “Kui näed, kuidas mujal elatakse, siis tuled koju tagasi ja kõik tundub nunnu. Me pole küll kõige rikkamad ja meil pole kõige toredamad asjad, aga ikkagi on tore,” rääkis Hiis. Laulu- ja tantsupeoga seotud kohustuste tõttu jääb tal nüüd vahele reis Itaaliasse, kuhu sõidab Raplamaa Partnerluskogu juhatus.
Raplamaa on südamelähedasem
Rapla ja Järva maakonnal on palju ühist, aga on palju ka erinevat. Kui rääkida sarnasustest, siis loomulikult on tegemist kahe Eesti südames kõrvuti asuva maakonnaga. Politsei- ja piirivalveameti süsteemis moodustavad need ühise Kesk-Eesti piirkonna. Ka rahvaarv on võrreldav. Rapla maakonnas on ligikaudu 33 000 elanikku ning Järvamaal on neid 30 000.
Erinevustest rääkides tasub esile tõsta poliitilist ülesehitust. Raplamaal haldab tervet maakonda puudutavaid teemasid ROL ehk Raplamaa Omavalitsuste Liit, aga Järvamaal vastavat institutsiooni ehk JOL-i enam ei ole. Raplamaal on neli kohalikku omavalitsust (Kehtna, Kohila, Märjamaa, Rapla) ning Järvamaal on neid kolm (Järva, Paide, Türi).
Elari Hiis tunneb mõlemat süsteemi hästi, sest viiskümmend aastat oma elust on ta elanud Raplamaal ning nüüd töötanud viimased kaheksa aastat Järvamaal. Esmalt oli ta ametis Türi abivallavanemana ning nüüd Türi Halduse juhatajana. Kui asetada kaks maakonda kaalukausile, on talle enda sõnul rohkem südamelähedane Raplamaa.
“Raplamaa on rohkem südamelähedane. Olen seal viiskümmend aastat elanud. See muidugi ei tähenda, et Järvamaa oleks minu jaoks kuidagi teisejärguline. Täna on nii, et ma olen Järvamaal. Aga näha neid rõõmsaid nägusid, kes siin täna olid nagu Anne Ummalas ja Heli Lints, see oli tõesti tore,” rääkis Hiis. Ta lisas: “Hea meel on, kui kutsutakse. Kui ma ei tahaks tulla Raplamaa asju ajama, siis leiaksin tuhat vabandust.”
Lähipäevil on ees laulu- ja tantsupeonädala kõige tihedamad päevad. Aga mis siis saab, kui need ühele poole saavad? Siis saabub südamerahu, aga mitte väsimus. “Väsimust küll ei tule. Kui töö on hästi tehtud, siis jääd järgmist korda ootama,” ütles Hiis.
