Martin Herem: Probleem on selles, et me ei valmista võimalikku lahinguvälja ette

Endine kaitseväe diviisi ülem Veiko-Vello Palm kirjutas hiljutises MTÜ Põhimõtte Koda raportis, et Eesti on maha maganud droonirevolutsiooni. Kaitseväe endine juhataja Martin Herem ütles, et ta on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid suurema probleemina tõstis ta esile, et Eesti ei valmista ette tulevast võimalikku lahinguvälja.

Ta sõnas, et lisaks droonidele tuleb ette valmistada palju muud, näiteks statsionaarsed kaamerad ning akustilised ja signaalsensorid.

Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal on aina selgem, kui olulist rolli mängivad lahinguväljal droonid. Herem tõstis esile, et esialgu kasutasid ukrainlased neid luureks, aga üsna kiiresti jõuti selleni, et nendega saab kohale transportida lõhkekehasid. Sealt edasi võeti need kasutusele, et viia piiramisrõngas üksusele vajalikke vahendeid.
Droonide kasutamisel on aga ka omad nõrgad küljed. Näiteks kehva ilmaga ei saa neid kasutada. Herem tõi välja, et kui võtta terve aastaring, siis 20-40 protsenti ajast ei ole võimalik droone lennutada. Kui näiteks praeguse palavaga lennutada südaöö paiku välja termovaatlusega droon, poleks sellest suurt kasu. Ühtegi inimest poleks võimalik võsast tuvastada, sest kogu ümbrus on üles köetud ning temperatuur on kõrge.
„Kokkuvõttes ütlen, et loomulikult täiendavad droonid kogu arsenali, aga samas tuleb siia kõrvale panna numbrid. Ukrainlased kasutavad päevas umbes 5000 drooni, aga venelaste kaotused on kuni 1500 sõdurit päevas. Ma ei ütle, et see on raiskamine, aga see ei ole ka väga tõhus,“ rääkis Herem.
Herem ütles, et ta on küll nõus MTÜ Põhimõtte Koda hiljutise raportiga “Eesti riigikaitse arengusuunad: kohanemisvõime, innovatsioon ja inimvara”, milles Veiko-Vello Palm kirjutas, et Eesti on maha maganud droonirevolutsiooni, ent tema sõnul on Eestil võimalik järele võtta. Esmane küsimus on kaitse vastase droonide vastu.
Kui 2023. aastal kasutasid ukrainlased nn kalavõrke, et vastase droone püüda, siis selle üle naerdi. “Nüüd ei pea enam rääkima isegi Ukrainast. Käisin viimasel Kevadtormil ja nägin positsioone, mis olid pealt võrkudega kaetud, ja suurtükiväelased ehitasid droonipuure,“ rääkis Herem. Ta lisas: „Meie probleem on see, et loodame tehnoloogilist imet. Tegelik innovatsioon ei ole leiutamine, vaid tagasi vaatamine. Probleemi saab võib-olla lahendada vanade meetoditega, võttes kasutusele tänase tehnoloogia.“
Ent põhilise probleemina näeb Herem tulevase võimaliku lahinguvälja ettevalmistamist. „Probleem on selles, et me ei valmista oma homset võimalikku lahinguvälja ette. Balti kaitsevöönd ja kraavi kaevamine on ainult üks osa sellest. Me peaksime täna valmistama ette kaamerad, akustilised sensorid ja signaalluuresensorid. Pagan võtaks, paneme need kasvõi männi otsa,“ rääkis Herem.
Juuni esimeses pooles Tallinnas toimunud Ukraina ning Põhja- ja Baltimaade tippkohtumisel allkirjastas Eesti Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, kuid mitte droonilepet. Küll aga sõlmis droonileppe Läti. Leppe idee oleks seisnenud selles, et Eesti ja Ukraina oleksid teinud koostööd, et teha kahjutuks siia sattunud Ukraina droonid. „Mina ütlen, et selle jaoks meil Ukraina õhutõrjujaid mingi lepingu alusel vaja ei ole,“ sõnas Herem.
Ta selgitas, et Ukrainast tulnud droonide tõrjumine ei lähe tavapärase õhutõrje alla. Ennekõike seetõttu, et need hulguvad sihitult ja neid on raske prognoosida. „Meil on küll vaja venelaste vastu Ukraina teadmisi, aga kas selle jaoks on vaja leping sõlmida? Me maksame ukrainlastele aastas 120 miljonit. Nad peaksid meid niisama õpetama, mitte lepingut sõlmima,“ rääkis Herem. Küll aga oleks tema sõnul vaja paremat infovahetust, et tuvastada neid droone, mis on juba Eestis maha kukkunud. Mingisuguste seeriakoodide alusel oleks neid kindlasti võimalik tuvastada.
Herem ei välistanud ka sellist teoreetilist võimalust, et Venemaa tulistab Ukraina drooni alla, teeb korpuse korda ja paneb selle Eesti poole teele. Sellise asja vastu aitaks kõige paremini tihe infovahetus ukrainlastega.
„Ma ei ole õnnetu, et Eesti seda lepet alla ei kirjutanud. Kui see oli mõeldud selleks, et hoida ära Ukrainast tulevaid droone, siis ma ei mõista, miks meil sellist lepet vaja oleks,“ rääkis Herem.