Mööngem, et niivõrd, kuivõrd me austame näiteks Enn Vetemaad või mõnda teist Raplamaaga seotud suurust, niivõrd läheb meile korda ka kogu eesti kultuur. Loojatest midagi teadmata ja pidamata ei ole võimalik kultuurinimeseks kasvada. Seega on kõik sellised ettevõtmised olulised järeltulevat põlve silmas pidades.
On muidugi hea, kui Vetemaad osatakse siduda kultusfilmidega „Siin me oleme“, „Mehed ei nuta“ ja „Noor pensionär“. Samas on see vaid piisake keemiainseneri ja helilooja haridusega mehe loomingulisest potentsiaalist, mis on suures osas realiseerunud tekstidena – olgu need siis proosa, luule, draama, filmistsenaariumid või libretod.
