Kuidas aidata iseennast

Aina enam ilmub eneseabi- ja esoteerikaraamatuid, mis aitavad ennast paremini tundma õppida. Õpetatakse erinevaid tehnikaid, mille eesmärk on viia inimene paremasse kontakti iseendaga. Pakkumiste rohkus võtab silme eest kirjuks. Ei teagi, on siis tänapäeva inimene iseendaga niivõrd kontaktist väljas, et sedalaadset infot nii palju on, või on kohati mõnel asjal ka kergelt teenimise maik juures.
Iseenesest on tore, et eneseabi- ja esoteerikaraamatuid ilmub ja aina enam on vastavasisulisi teemaõhtuid, loenguid, kuid tasub meeles pidada, et igaühe õnne valem on erinev, igaühe tõde on erinev ja igaühe teekond iseendani on erinev. See, mis sobib ühele, ei sobi teisele.
Kõigist neist õpetustest on kindlasti kasu, kuid alati tasub mingi filter vahel hoida. Tasub üles noppida vaid see osa, mis ennast tõeliselt kõnetab. Ja ka asjast kirjutajat, rääkijat tasuks vaadata, et milline ta inimesena tundub, ja üritada tajuda, kas asja taga on tõesti tahe inimesi aidata või on seal isiklik kasu mängus.
Enda kogemusest võin öelda, et lahendused ja vastused probleemidele saabuvad, kui neid tõesti oodata, kuid peab olema natuke oskust, et neid märke ja hetki märgata. Ennekõike peab sees olema tahe ennast aidata ja asju muuta, see toimib vastustele magnetina.
Siin on hea tuua üks näide saabunud märgist. Oli hetk, mil tundsin, et kuidagi väga rabe on olla, mõtted uitasid kas minevikus või tulevikus, ei saanud aru, mismoodi või kuidas ma olema peaks. Niimoodi mõttelennul olles märkasin, et õde koob teistsugust sokki, kui tal mõni aeg tagasi käsil oli. Küsisin, mis tal neist pärlitega kootud sokkidest sai ja täpselt samal hetkel saatis sõber ansambli Pärl loo „Siin ja praegu“. Mõni tund hiljem juhtusin vaatama filmi pealkirjaga „Siin ja praegu“.
Olles tuttav Eckhart Tolle raamatutega, mille põhisisu ongi see, et õnnelik saab olla vaid siin ja praegu, sain aru, et tuleb teadlikult keskenduda praegusele hetkele, mitte elada minevikus või unistada vaid tulevikust.
Märkide kõrval on teine asi suhtlemine sõpradega, mis uute (või taasleitud) tõdemuste ja tarkusteni viivad. Keegi tuleb ja hakkab midagi kurtma, ootab minult mingit õpetust, nõuannet, tarkusetera. Ja ma hakkangi seda tarkust välja pilduma. Enamasti käivad need õpetamised kirjutamise teel ja siis pärast, kui enda teksti loen, saan aru, et tegelikult ei olnud seda teksti mitte ainult teisele inimesele vaja, vaid ennekõike mulle endale. Lihtsalt teise inimese mure tõi minus esile selle, millega ma ise tegelema pean. Iseenda sisemist tarkust tuleb ikka esmajoones kuulata.
Sõna esoteerika tuleb vanakreeka sõnast esõterikos, mis tähendab sisemist. Ega väliselt ei muutugi midagi enne, kui inimene sisemiselt midagi ei muuda. Igasugused meditatsioonid, kristalli- või ingliteraapiad saavad siin vaid toetavaks abiks olla.
Kuni inimene ei ole valmis välja astuma mugavustsoonist, otsib vaid teiste haletsust ja tähelepanu ning pole valmis oma probleemist lahti laskma, pole ühestki loengust, raamatust ega teraapiast reaalset abi.

Helerin Väronen