Erik Laur, SEB kapitaliturgude maakler
Vaatamata aastanumbri vahetumisele on aktsiaturgudel esimesed kolm nรคdalat liikunud kรผllaltki sarnases rรผtmis. Vรคljavaate paranemine Taiwani kiibitootjate poolt on andnud suure panuse aktsiate tรตusule.
Enim on sellest kasu lรตiganud tehnoloogia sektor, mis eesotsas Nasdaqi รผldindeksiga on kerkinud aasta algusest 2%. USA ettevรตtetel tervikuna nii hรคsti lรคinud pole. Mรถรถdunud aasta lรตpus aset leidnud mรคrgatav tรตus USA tarbijakindluses ja tugev detsembri jaemรผรผgi kasv pole suutnud aga teiste sektorite vรครคrtpaberitele hoogu anda. S&P 500 tervikuna on kรผll investorite kukruid kasvatanud 0,8% vรตrra, kuid kui sealt eemaldada tehnoloogiaettevรตtete tootlus, on indeks langenud ligi 1,5%.
Draakoni aasta on raskelt alanud ka Euroopas. Sarnaselt USA-ga on enim tรตusu nรคidanud tehnoloogia sektor, kรผll aga pole olnud kasv piisav, et kohalikke turge plusspoolele nihutada. Eurodes mรตรตdetuna on Euroopa turge kattev Stoxx 600 langenud aasta algusest 1,5%.
Tootlused on vรตtnud suuna รผlespoole
Mรถรถdunud aasta oktoobris alguse saanud vรตlakirjade hinnatรตus lรตppes koos jรคnese aastaga ning viimased kolm nรคdalat on kapitaliturgudel domineerinud mรผรผgi poolel olevad investorid. Aasta lรตpus alla 2,4% langenud Saksamaa kaheaastase vรตlakirja tootlus on vaikselt jรตudmas 2,7% tasemele. Hoogsalt on kรตrgemale ronimas ka 10-aastase paberi tulusus, mis hiljuti รผletas 2,3% piiri.
Sarnast olukorda oleme nรคinud ka USA-s, kuigi sealne kaheaastase riigivรตlakirja tootlus on kasvanud ainult viimase nรคdala jooksul, pรผsides detsembri keskpaigaga vรตrdsel 4,35% tasemel. Veidi varem alustas รผlespoole liikumist 10-aastase paberi saagikus, mis praeguseks on jรตudnud 4,13% piirimaile, vรคhendades tootluse erinevust kaheaastase paberiga detsembri keskpaiga 0,4%-lt 0,2%-ni.
Juurpรตhjuseks on olnudย meelsuse muutus
Vรตlakirja hindade languse taga on eestkรคtt olnud meelsuse muutus keskpanga suunava intressimรครคra langetamise ajastuses. Seda oleme rohkem nรคinud euroalas, kus aasta alguses oli turg sisse hinnastanud mรคrtsi langetuse tรตenรคosuseks 64% ning aprillis oodati juba teist kรคrbet. Need ootused on nihkunud kuu vรตrra edasi ning hetkel nรคhakse intresse langemas alles aprillis.
USA-s on meelsuse muutus olnud mรคrksa nรตrgem, mille tulemusel on olnud nรคha oluliselt tagasihoidlikumat liikumist ka riigi vรตlakirjade tootluses. Endiselt pรผsib ootus, et esimene intresside vรคhendamine leiab aset mรคrtsis ning teine mais. Kรผll aga ollakse selles stsenaariumis vรคhem kindlad, sest kui aasta alguses oli turg sisse hinnastanud 98%-se tรตenรคosuse langetuseks, siis nรผรผdseks on see langenud 55% tasemele.
Investorite kurbus on keskpanga rรตรตm
Kuigi nii vรตlakirja- kui ka aktsiainvestoritele on intresside langetamise ootuse edasilรผkkumine negatiivselt mรตjunud, siis investorite meelsuse muutus on vesi keskpankurite veskile. Kรตrgemate intressimรครคradega keskkonnas jahutab turg majandust jรตudsamalt, mille tulemusel oleks oodata ka inflatsiooni kiiremat taandumist.
Vastupidi, mida kindlamalt on investorid veendunud selles, et keskpank hakkab intresse langetama, seda madalamale raha hind langeks. Selle tulemusel peaks nii Fed kui ka ECB levitama tugevamalt sรตnumit, et intressid ei lange veel niipea, ja vajadusel hoidma neid ka kauem ebameeldivalt kรตrgel tasemel, et enda teesi turgudele tรตestada. Hetkeseisuga ootavad turud nii USA-s kui ka euroalas viit intresside langetust, mรถรถdunud aasta lรตpus ennustatud kuue kรคrpe asemel.
Uus potentsiaalne inflatsiooni tekitaja
Hamasi ja Iisraeli vahelise konflikti algusest on nรผรผdseks mรถรถdas juba enam kui kolm kuud. Ususรตjale lisaks on aktiivseks muutunud ka Jeemeni mรคssulised, kes terroriseerivad Suessi kanalit lรคbivaid kaubalaevu. Ohutuse tagamiseks on enamus laevu otsustanud kanali lรคbimise asemel sรตita รผmber Aafrika mandri.
Kuigi on keeruline vรคlja tuua sรตja otsest mรตju turgudele, vรตib sellest kujuneda vรคlja uus inflatsioonitegur. Detsembrist alates on maailma konteineriveo indeks tรตusnud 117%. รldindeksist enam kui kolm korda rohkem on kallinenud vedude hind Rotterdami ja Shanghai vahel. Vaatamata suurele tรตusule on koroonaaja tippudeni veel tรผkk maad minna, kuna selle jooksul koges รผldindeks enam kui 560% tรตusu ning konteinerveod Rotterdami ja Shanghai vahel kallinesid enam kui รผheksa korda.
Inflatsiooniliste mรตjude ilmnemisel nรคhakse, et keskpangad hoiavad intresse oodatust kauem rekordiliselt kรตrgetel tasemetel.
