5. aprillil 1893 kirjutas Ado Grenzsteini vastutaval vรคljaandmisel ilmunud Olevik muu hulgas: โRapla vallavanem annab teada avalikus kuulutuses, et need inimesed, kes pulmades joobnult peiupoisiks on, kui ka tรตised, kes Alu (Rapla kiriku kรตrts) kรตrtsi ette koguvad ning sรครคl inetumalt endit รผles peavad, vastutamisele vรตetakse ning kohtu kรคtte karistada antakse. Nagu kuulda, olla juba mรตned karistatud, mida viina vennad karskuse seltsi sรผรผks ajavad. Nรตnda samuti tulla ka need karistuse alla, kes seda rumalat kommet, surnu puusรคrgi pรครคl istuda, tarvitavad.โ
รhelt pool piinlik muidugi, et sellisest kรคitumisest kogu Eestile kuulutati, teisalt aga hea teada, et Raplas toona niisugune otsusekindel vallavanem (kes teab mehe nime?) oli, kes oli nii mรตnelegi eeskujuks. Hea on muidugi seegi, et sellest tรคna, 131 aastat hiljem lugeda saame. Ajakirjandusel on algusest peale olnud kaks olulist รผlesannet: esiteks oma lugejatele teada anda siin ja kaugemal sรผndivast ning teiseks jรครคdvustada jรคreltulevatele pรตlvedele ajas tehtud halbu ning hรคid tegusid, millest รตppida.
