24. mai ajalehes kirjutab Mariliis Vest sama pealkirjaga südamelt ära rubriigis vajadusest vaadata nende inimeste tegemisi, otsuseid, suhtumist, kes eeldatavalt kandideerivad oktoobris KOV valimistel. Murelikuks teeb teda, kuidas suuta eristada neid, kes lihtsalt suvalisi lubadusi loobivad, nendest, keda saab tõsiselt võtta.
Arvan samuti, et otsustamisel, kelle poolt valida, saab olema järjest suurem tähtsus. Olen kuulnud öeldavat, et iga piirkond on oma juhte väärt. Olen sellega päri. Eriti hästi tuli see välja tänavu haldusreformiga seonduvaid otsuseid vaadates. Võrdlen kahe volikogu, Raikküla ja Juuru valla otsuseid külade soovi kohta liituda naabervallaga. Raikküla toetas oma inimeste soovi liitumiseks Märjamaa suunal, Juuru valla volikogu aga ei lubanud oma küladel Kohila vallaga liituda. Erinevad otsused oma valla elanike esindamisel.
Minu seisukoht on, et Raikküla valla volikogu liikmed esindasid oma vallakodanike soovi ja mõistsid neid. Kummal õigus on, tasub enese jaoks selgeks mõelda.
Kahjuks tuleb täna tõdeda, et Juuru valla volikogu ei suutnud mitte millegagi oma valla elanike huve haldusreformis esindada, ei liitumisel Rapla või Kohila suunal ega iseseisvaks jääda. Ja tänaseks on reaalsus, et nüüd on antud otsustamine oma rahvaesindajate käest riigivalitsejate kätte.
Kõrvalt vaatajad (kiibitsejad) on püüdnud Rapla valla volikogule ette heita domineerimist valdade liitmisel, kuid tänu Rapla valla volikogu liikmete koostööle tuleb täna tõdeda, et me ei ole Keila linna moodi sundliitmise seisus.
Kollektiivsed otsused hajutavad personaalset vastutust, kuid eks oma vallas on ju teada, kes kuidas otsustas. Haldusreform on väike osa volikogu liikmete nelja aasta jooksul tehtud tööst. Valdav osa otsustest ja nende mõjutamisest puudutab aga iga vallakodaniku elu. Neid volikogude liikmeid, kes otsuste tegemisel või nende toetamisel on suutnud üle olla oma isiklikest ja oma firma või ettevõtte huvidest, võib rahuliku südamega uuesti valida. Probleem on nendega, kes tulid volikokku oma asja ajama või lihtsalt poliitilisest edevusest.
Toetan Mariliis Vesti mõtet öelda südamelt ära, et saada teha enda jaoks õiget otsust valimistel. Kuidas seda teha – kas omas mõttes või jagada teistega, tuleb igal meist ise otsustada.
Harri Õunapuu/ foto: Siim Solman