19.4 C
Rapla
Neljapäev, 19 sept. 2024
ArvamusMõtteid Tõnis Tõnissoni repliigi „Kergteed päästavad elusid” järel

Mõtteid Tõnis Tõnissoni repliigi „Kergteed päästavad elusid” järel

Rain Terras, Mahlamäe küla elanik

Turvalisus sõltub eelkõige meist enestest. Me kõik saame anda oma piirkonna arengusse palju enamat just koostöö kaudu, mis vahel nõuabki valu ja pisaraid, solvumistest ja tahtmisest käega lüüa rääkimatagi. Elu on vahel kuratlikult karm ja ebaõiglane!

Elukulg sõltub eelkõige meie endi tegevusest või tegevusetusest, ellusuhtumisest. Algus tehakse laste „mängutoas“ ehk me ise vanematena oleme esimene eeskuju ja seda mitte ainult oma lastele. Targutada oskame me kõik (teen hetkel seda siingi): tee seda, ole nii, ära nii tee. Eriti lihtne on näidata näpuga kellegi suunas ja süüdistada kedagi teist. Peeglisse vaatamise asemel seame endale aga omaenda standardid.
Näiteks juba pikemat aega teadlikult mittekorras autoga sõitmine või kiiruse ületamine on normaalsus või istutakse lausa alkoholijoobes rooli taha – ah vaikselt siin kõrvalteel põristan – või sõimatakse valimatute sõnadega õpetajaid, valitsust ja mida või keda iganes. Seejärel imestame, miks küll see noor on nii klähviva väljendusviisiga, julm, põikpäine, mittearvestav, vaimselt ebastabiilne…
Kuuldes sellistest kohutavatest tragöödiatest, taban end ikka mõttelt, kus saaksin mina täiskasvanuna olla tunduvalt parem eeskuju. Seda just oma tegude, oleku ja ellusuhtumisega. Turvalist, oskuslikult kriitilist ellusuhtumist ei anna me täiskasvanutena kaasa mitte „ära käitu minu tegude, vaid minu sõnade järgi“ suhtumisega. Ma tahaks palju harvemini anda endale „vastu pead“, kui laiskus (ka alateadlikult vabandusi otsiv) saab minust võitu ja see „…käitu minu sõnade järgi“ jääb mingis olukorras jälle peale… Jah, ma ei ole perfektne! Aga ma töötan selle poole.
Kergteed päästavad elusid. Kindlasti päästavad! Kuid kahjuks ei ole võimalik igale poole, kuhu tegelikult tahaks, ehitada kergteid, nii karm kui see ka ei ole. Tõnis Tõnisson oma repliigis küll väitis, et meie kahes naabervallas on sellega kõik hästi… Julge avaldus! Aga sellega ma olen küll nõus, et me Rapla vallas peame tegema iga päev tööd teedel ohutuma liikumise parandamiseks, kaasates selleks ka riigiameteid. Alles hiljuti sotsiaalmeedias korrati üle päris mitu kohta, mis vajaksid meie enda kodanike arvates tähelepanu.
Sotsiaalmeedia ei ole see kõige õigem koht edasiviivateks aruteludeks. Need teemad tuleks viia oma kogukonnaringi, kasutamaks ära kogukonna tarkust ja kogemust. Samuti „tõmmata liistule“ oma piirkonna volikoguliige. Aga rääkida kaasa ka valla arengudokumentide koostamisel, mille üleskutse on juba mõnda aega üleval ja sotsiaalmeediaski jagatud. Väga leige reageering sellele üleskutsele viitab minu eelpool räägitule: laiskus saab võitu. Palju kergem on targutada ja näpuga näidata. Arusaam, et keegi teine vastutab minu või meie kui kogukonna turvalisuse eest, on juba eos väär. Me kõik viimseni vastutame iseenda ja meie kogukonna turvalisuse eest.
Omavalitsus ei ole kõikvõimas, kus kõik ja kõigile on võimalik. Nii nagu meie koduses eluski on palju takistusi (raha, oskus, aeg…) ja kõiki tahtmisi ei ole võimalik ellu viia. Küll aga on enamasti iga tahtmise juures alternatiivseid lahendusi. Me võime ju parastada, aga omavalitsus on meie kui vallakodanike ühine juhtorgan, kes viib ellu meie ühiseid prioriteete. Me kõik saame sellesse panustada nii oma esindajaid volikokku valides kui ka aktiivselt kogukonnaga ühistel aruteludel osaledes ning nende teemade viimisel meie valitsejate töölauale. Jah, vahel tuleb seda teha korra, (see ei ole hea, aga) vahel ka kakskümmend.
See tragöödia Kodilas, mis juhtus mitme halva asja kokkulangemisel, ei tohi saada üksteise süüdistamise teemaks. Seda ei jalgratturite, vanemate, autojuhi ega kellegi kolmanda osapoole suunas. Politseiuurimine annab selgust ja kindlasti mõtteid meile kõigile. Turvalisus on meie ühine teema. Kogukondadel on oluline roll oma piirkonna arengus ja õnneks on aktiivseid järjest enam.
Turvalisus teedel oleks samuti teema, mida kogukonna kohtumistel arutada, kaasates nii omavalitsust kui ka teisi vajalikke riigiasutusi. Või ükskõik millise osapoole algatusel. Õnnetused on tagajärg, põhjustega tegelemine algab „mängutoast“ ja ühiselt meie valla arengu prioriteetide sättimisest.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare