Mis saab vanadest asjadest edasi?

Katri Reinsalu, Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Kui peres on auto ja veel ka järelkäru, pole reeglina muret ja üleliigsed asjad, mis olmeprügisse ei kuulu, saab ära viia lähimasse jäätmejaama. Probleemiks muutuvad vanad riided, elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed jne siis, kui isiklikku autot pole, ese või kogus on liiga väike, et pikk tee jäätmejaama ette võtta või puudub näiteks sissekirjutus.

Riided

Paistab, et vähesed meist oskavad riideid täpselt nii palju soetada, et neid majapidamises üldse üle ei jääks. Täiesti ribadeks kantud kulunud ja kasutuskõlbmatud riided võib olmeprügisse visata. Enamasti kipub aga majapidamises tekkima parasjagu selliseid riideid, mis pärast esmase ostutuhina hajumist kasutult seisma jäävad või millest omanik pärast vähest kasutust tüdineb. Eriti selgelt on seda ilmselt märgata lastega peredes, sest põnnid kipuvad liiga kiiresti kasvama ja nii jääb järele kotitäite kaupa riideid, millel enam kasutust ei ole.
Paremal juhul saavad neid tulevikus kanda pere teised lapsed või kingitakse need sõpradele-tuttavatele. Kui aga sellist võimalust ei ole ja hädasti oleks ruumi juurde vaja, tuleks riietele ikkagi kiiresti uus kodu leida. Mida siis hakata peale riietega, mis on plekivabad, terved ja korralikud?
Ilmselt üks kiiremaid ja mugavamaid lahendusi on Rapla kultuurikeskuse kõrvale üles seatud rohelised Riidepunkti riidekonteinerid. Jalanõud, riided ja mänguasjad saab kerge vaevaga konteineriluugist sisse lükata ja mure ongi minevik.

Veel üks võimalus on neid pakkuda kohalikule omavalitsusele. Rapla valla sotsiaal­nõunik Inna Tamm ütles, et massiliselt riideid vastu ei võeta. Vallal ei ole neid kuhugi ladustada ja eelistatakse seda, et riided saab kiiresti abivajajale edasi anda. Väikestes kogustes võib oma korralikke ja terveid riideid aga Rapla vallale pakkuda küll. Samuti on teinekord riideid vastu võtnud Rapla hooldekodu.
Kui aga omanik leiab, et riided on korralikud ja nende peale kulunud rahast võiks veidi tagasi teenida, tuleb alternatiiv leida. Raplas on üks võimalus Kirbukas bussijaama vastas.
Kui Maili Merekivi kirbukaga viis aastat tagasi alustas, oli selline lahendus Eestis väga uudne. Sisuliselt saab seal tasu eest pinna, kuhu oma müümiseks mõeldud riided välja panna. Maili ütleb, et tavaliselt käib arvestus kümne päeva kaupa, sest nii tuleb ümmargune summa. Vajadusel saab muidugi boksi ka lühemaks või pikemaks ajaks enda kasutusse võtta.
See riiete müügi võimalus paistab kohalike seas populaarne olevat, sest suvalisel hetkel sisse astudes ei pruugi üldse hõivamata pinda pakkuda olla. Maili soovitab kindlasti ette helistada, kas umbes 25 olemasolevast boksist on parasjagu mõni vaba. Mõnikord on vaba pind olemas, teinekord võib järjekord lausa kuu pikkuseks venida.
Omanik räägib, et üks boks on juba kolm aastat järjest ühe kliendi käes olnud. Peres on palju riidelembeseid inimesi, uut kaupa tuleb pidavalt peale ja asi toimib. Maili sõnul on veelgi selliseid kliente, kes juba aastaid oma asju seal müüvad. Osa teeb vahepeal pausi, kogub riideid ja siis tuleb jälle tagasi. Poes on võimalik riided hinnasiltidega varustada. Turvalisuse lisamiseks on turvaväravad ja kasutada saab ka turvaelemente. “Klient ise määrab hinnad oma toodetele ja meie müüme neid edasi,“ selgitab Maili. Müügikäibest 10% võtab pood.
Mõningal määral vaatab omanik ka toodava kauba üle. „Ma ei taha kedagi solvata, aga samas ma ei taha ka enda poe mainet kuidagi kahjustada,“ ütleb ta. Selliseid riideid, mis tuleks tegelikult ikkagi prügikonteinerisse panna, ta parema meelega oma poodi ei võta.
Üks aspekt, millele tasuks tähelepanu pöörata, on boksi suurus. Sinna mahub üsna palju riideid ja ühe poekotitäie riietega seda ära ei täida ja tulu ilmselt ei teeni. Sellisel juhul on Maili ka kliendile seda öelnud. „Mina soovin, et klient teeniks,“ räägib ta. Kedagi keelama ta loomulikult ei hakka.
Mida siis kõige enam ostetakse ja otsitakse? Maili räägib, et ostetakse tegelikult kõike. Meestekaupa on pigem vähe liikvel ja see läheb alati hästi kaubaks. Veel käiakse jalanõusid küsimas. Tuntud firmamärkide riided on samuti minev kaup. „Peab olema hea kaup hea hinnaga,“ avaldab omanik kauplemise saladuse. Ostjaid käib igalt poolt. Maili ütleb, et tullakse nii meie enda maakonnast Juurust, Kohilast, Kaiust kui ka lausa pealinnast.

Ohtlikud jäätmed

Veel üks jäätmeliik, mis inimesi veidi nõutuks teeb, on ohtlikud jäätmed. Sinna alla kuuluvad aegunud ravimid, elavhõbeda kraadiklaasid, kodukemikaalid (torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms), vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid, väetised ja pestitsiidid, rotimürk jm biotsiidid, kompaktlambid (ehk säästupirnid), päevavalguslambid, patareid ja akud.
Ohtlikke jäätmeid võtab vastu jäätmejaam. Tasub aga meeles pidada, et ohtlike jäätmetega tasuks minna oma kohalikku jäätmejaama. Näiteks Rapla Mäepere jäätmejaam võtab neid vastu ainult Rapla, Kohila ja Juuru valla elanikelt. Neile inimestele on see ka tasuta.
Mis on aga alternatiivid, kui jäätmejaam kaugele jääb? Aegunud ravimid saab näiteks apteeki tagasi viia.
Astume läbi Rapla Benu apteegist, et uurida, kuidas protseduur täpsemalt välja näeb. Selgub, et midagi keerulist asja juures ei ole. Vastuvõtuakti läheb kirja, kes ravimid tõi, millised ravimid ta apteeki tagasi tõi, kes need vastu võttis ja kuupäev ning allkiri. Apteegist öeldakse, et see ei võta kaua aega ning ei ole kuigi keeruline.
Samuti ei pea oma pead vaevama, kus apteegist täpsemalt ravim ostetud sai. Kui tegemist on apteegikaubaga, võetakse see vastu, olenemata, millisest apteegiketist see soetatud on. Tasub meeles hoida, et ohtlike jäätmete alla ei lähe ainult retseptiravimid. Ka käsimüügis on ravimeid. Kui apteegikauba osas tekib küsimusi, julgustavad apteekrid sellega siiski apteeki tulema. Koos saab üle vaadata, mida konkreetse kaubaga edasi tegema peaks.
Veel üks võimalus oma ohtlikest jäätmetest vabanemiseks on pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Rapla valla keskkonnaspetsialist Donald Lunev ütles, et vallas tuleb kogumisring 2. septembril. Vastu võetakse kõiki enamlevinud kodumajapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid. Kohilas ja Juurus on kogumisringid vastavalt 9. septembril ja 16. septembril.
Märjamaa keskkonnaspetsialist Mati Erik sõnas, et ohtlike jäätmete kogumisring toimub kord aastas ja järgmine on tulemas sügisel, 16. septembril. Sellised kogumisringid on aga mõeldud neile, kes elavad asulast väljas. Asulasiseselt eeldatakse, et inimene viib ise oma ohtlikud jäätmed jäätmejaama. Juhul, kui keegi tõesti ei oma võimalust jäätmete transpordiks, on vähemalt Märjamaa vallavalitsus nõus abi osutama ja lahenduse leidma. Üldjuhul aga toimetatakse Eriku sõnul oma jäätmed ise jäätmejaama. Uuest aastat tuleb Märjamaa jäätmejaama ka eraldi konteiner tekstiilijäätmete vastuvõtuks.

Elektroonika

Uurisime ka seda, kuhu ja kuidas on võimalik ära viia oma vana elektroonika. Kodumasinate poes Tuhat1 arvati, et nii mõnigi katkine veekann või muu väiksem elektrooniline vidin jõuab pahatihti olmeprügisse või hoopistükkis loodusesse. Erik oli siiski optimistlikum ja sõnas, et kui veel mõni aeg tagasi võis tõesti looduses jalutades igasugust kraami leida, tuleb seda nüüd harva ette. Inimeste keskkonnateadlikkus on tema arvates märgatavalt tõusnud. Jäätmejaama vastavad konteinerid täituvat tema sõnul nii kiiresti, et ei jõuta neid nii ruttu tühjendadagi, kui vajadus on.
Elektroonikapoest Expert öeldi, et üldjuhul on vähe juhtumeid, kus inimesed oma vana elektroonika neile toovad. Vajadusel aga teostatakse vana elektroonika vedu. See on tasuline ja tasu suurus sõltub kaugusest ja ka sellest, kas on vaja toodet kusagilt tassida, kas on vaja mitut meest ja kas on vaja toode mõnelt korruselt alla tuua. Iga korrus paneb hinda juurde. Üldjuhul võib öelda, et linnasisese veo puhul tuleb arvestada 15-eurose väljaminekuga. Experdi klienditeenindaja sõnul kasutatakse sellist vana elektroonikaseadme äraviimist siis, kui ostetakse uus asemele.
Seaduse järgi pole elektroonikapoed kohustatud vanu seadmeid vastu võtma, kui jäätmejaam asub lähemal kui 10 kilomeetrit. Ja nagu ka Tuhat1 poest öeldi, ega poel ole üldjuhul ka sellist pinda, kus vana elektroonikat hoiustada. Edasi käitlemisele saavad nad selle anda siis, kui teatud kogus on koos. Elektroonikapoed on kohustatud aga infot jagama, kuhu saab oma vanad tooted ära viia. Väga palju neil küll seda infot küsimas ei käida, kuid samas jääb mulje, et ega inimesed täpselt ei tea ka, kuhu ja mida viia võib ja saab.
Mäepere jäätmejaama juhataja Ülari Luisk sõnas, et neil on vana elektroonika kogumiseks süsteemid olemas. Ja puudulik info on tegelikult probleemiks küll, eriti just ohtlike jäätmete suhtes paistab see tema sõnul silma. See aga olevat Luisu sõnul kohaliku omavalitsuse tegemata töö, kes peaks inimesi rohkem teavitama, mida täpselt ja kuhu saab ära viia.
Mingil määral saab Luisu sõnul elektroonikatooteid ära viia ka metallikokkuostu, kuid sinna saab viia vaid teatud asju, näiteks pliite.
Kellel Rapla, Juuru ja Kohila inimestest on aga soovi prügimajanduse teemal ettepanekuid teha, on nüüdseks koostatud nende kolme valla ühine jäätmekava, mille avalik väljapanek toimub 9. augustist 23. augustini. Kuni 23. augustini on võimalik eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada.
Jäätmekavaga on võimalik tutvuda kõigi osalevate omavalitsuste ruumides ja veebilehtedel.