Rain Terras
Kui neli valda, 14 ettevõtjat, arenduskeskus ja omavalitsuste liit suudavad koos midagi luua, tasub küsida: mis oli selle taga? Haigru ettevõtlusala pole pelgalt taristuprojekt, vaid eeskuju, mille sisse tasub vaadata. See annab julgust tegeleda ideedega, mis esmapilgul näivad ilmvõimatud. Selliste koostööde alus on lugupidav, aus ja läbipaistev suhtlus. Samad eeldused, mis on vajalikud ka kogukondliku juhtimissüsteemi kaasajastamiseks (vt Raplamaa Sõnumid 20.05.2025 “Rapla vald kui Eesti väikeasulate elulabor”).
Küsimus pole võrgustiku ulatuses, vaid selles, kui avatult ja pühendunult suudame lahendada ka valusaid erimeelsusi: otsides koostööd, vastandudes või lihtsalt – vahel ka agressiivsel moel oma sisekõnet välja elades. See on mõtteviisi, aga ka eestvedaja isiksuse, teadmiste ja kogemuste küsimus. Uus väljakutse on tänase vallavanema laual. Jääb loota, et ka tema näeb siin võimalust, mitte takistust.
Rapla vallas asuv Haigru ettevõtlusala on jõudmas oma püstitatud eesmärgi lõppfaasi. Selle märgiks on piirkonna sõiduteedele hiljuti paigaldatud viimane asfaldikiht. Muuhulgas näitab see, et aastatepikkune mitmetasandiline koostöö on kandnud vilja.
2023. aasta kevadel otsustas Rapla vald alustada arendustöid ettevõtlusalal, kus ettevõtjate arengusoovid olid põrkunud juba aastakümneid ajale jalgu jäänud taristuga. Just seetõttu suunasime oma jõupingutused piirkonda, kus tänaseks on välja ehitatud kaasaegselt toimivad veetrass ja kanalisatsioon, valguskaablitorustik, tänavavalgustus ning uus ligipääsuteede võrgustik nii sõidukitele kui ka jalakäijatele.
Tegemist ei ole pelgalt taristu rajamisega, vaid laiemalt kohaliku ettevõtluskeskkonna tugevdamisega. Sellesse projekti ehk kogukondlikku arengusse panustasid 14 ettevõtjat rohkem kui poolesaja tuhande euro suuruse omaosalusega. Rapla vald toetas töid erinevate rahastusallikate kaudu, sealhulgas MATA (Eesti-sisene toetus) ja PEEK I taotlusvoor (Euroopa Liidu regionaalarengu toetus piirkondliku konkurentsivõime tugevdamiseks).
Eriti märkimisväärne on see, et Euroopa rahastust taotleti koos nelja Raplamaa vallaga ja konkureeriti oma projektidega ühiselt meie maakonna väliste teiste projektidega. Strateegilist koostööd ja koordineerimist vedas RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus), protsessi oli kaasatud ka ROL (Raplamaa Omavalitsuste Liit), mis andis arendusele piirkondliku mõõtme ning näitas, et ühishuvi ja sihikindel koostöö ei tunne ei omavalitsuste piire ega ka ühiskonna erinevaid toimimisviise.
Abivallavanemana töötades oli mul au olla osa sellest protsessist, seda alates projekti käivitamisest ja poliitikute veenmisest kuni ettevõtjate kaasamise ja koostöö sisu kujundamiseni. Projekti praktilise elluviimise juures tuleb välja tuua Rapla valla majandusosakonna ehitusvaldkonna (teiste hulgas ka teede spetsialist) meeskond, kelle professionaalne tase väljendub valmisolevas taristus. See oli muuhulgas väärtuslik juhtimiskogemus, mille kaudu kujunes toimiv koostöömudel, mis tugines usaldusele, läbipaistvusele ja partnerlusele.
Olen siiralt tänulik kõigile, kes sellesse panustasid ning väärtustan kõrgelt ka seda, mida see teekond mulle endale õpetas. Samas loodan, et viimased lahtised otsad sõlmitakse omavahelises koostöös väärikalt kokku.
Mis on selle kõige taga eriti oluline!
ESITEKS: Mitmetasandiline koostöö. Antud projekt ühendas omavalitsuste, ettevõtjate, maakondliku arenduskeskuse ja omavalitsuste liidu ning Euroopa rahastuse jõu. See näitab, kuidas suured eesmärgid saavutatakse siis, kui tehakse koostööd üle sektorite ja erinevate piiride.
TEISEKS: Majanduse elavdamine. Uus taristu loob eeldused uute töökohtade tekkeks ja ettevõtluse arenguks. Piirkonna atraktiivsus kasvab nii ettevõtjate kui ka töötajate jaoks.
KOLMANDAKS: Ühendus kogukonnaga. Jalakäijate tee ja muu taristu ühendavad ettevõtlusala ja terviseraja turvaliselt Rapla “Jaama piirkonna” linnaosakeskusega, tugevdades sidet majandustegevuse ja igapäevaelu vahel.
NELJANDAKS: Euroopa Liidu rahastuse tark kasutamine. PEEK taotlusvoorudes ulatub Euroopa Liidu toetus 75 protsendini projekti maksumusest! Sedavõrd soodsat kaasfinantseerimise võimalust peagi algaval uuel ELi rahastusperioodil väga suure tõenäosusega Eestile enam ei tule.
Ma loodan südamest, et Rapla vald osaleb aktiivselt ka hetkel käimasolevas PEEK II taotlusvoorus, kus kehtivad veel samad soodsad tingimused. Paraku jäi selle sammu algatamine „napilt aga kindlalt“ minu võimalustest välja, kuna vallavanem otsustas talvel kõik minu haldusala teemad enda kanda võtta. Jään ootama, et kuuleme peagi tema aktiivsetest sammudest selles suunas. Euroopa Liidu sedavõrd soodne rahastusvõimalus on ajaliselt piiratud. Nende mitte kasutamine oleks kahtlemata märkimisväärne strateegiline möödapanek Rapla vallale.
Haigru ettevõtlusala arendus on eeskujulik näide sellest, kuidas visioon saab teoks sihikindla ja mitmetasandilise koostöö kaudu. Kohalik algatus, ettevõtjate usaldus, maakondlik koordineerimine ja Euroopa rahastus moodustavad tugeva vundamendi, millele saab rajada jätkusuutlikku tulevikku. See annab kindlust ka teiste, sarnast pühendumust ja koostööd nõudvate eesmärkide elluviimiseks.
