Poliitilisest reklaamist ja Kehtna sündroomist

Poliitreklaam ei ole midagi niisugust, mida tuleks taunida või mille vastu tuleks võidelda. Poliitreklaam on iga demokraatliku ühiskonna oluline osa. Selle vaenamine, piiramine või takistamine viib varem või hiljem iga ühiskonna (ka kogukonna) totalitarismi, kus võimumonopol koondub kas ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte.
Samas ei tohiks siiski unustada, et poliitreklaam nagu igasugune reklaam peab olema selgelt eristatud muudest tekstidest ning teadetest, et kodanikul jääks võimalus otsustada, kas ta tahab sellega tutvuda.

Sel eesmärgil varustatakse kõik reklaamtekstid (kampaaniate ajal ka poliitilised tekstid, kui nad ilmselgelt kutsuvad üles kedagi toetama või valima) vastava tähistusega. Põhjuseks see, et vahetult enne valimisi võivad ka arvamusavaldused tihtipeale muutuda poliitreklaamiks.
Eralehtedel on kampaaniate ajal tavaks kehtestada poliitilise reklaami tekstidele avaldamise hind. Reklaam on ju reklaam – pole vahet, kas pakutakse hinnalisi vaase või väärtuslikke tulevikuvisioone, mille edukas mahamüümine aitab tõsta kellegi eneseväärikust.
Sellest tulenevalt on ka Raplamaa Sõnumites avaldatavatel poliitreklaami tekstidel alates käesolevast nädalast kuni 19. oktoobrini 2025 avaldamise hind. Oleks väga imelik, kui me seda ei teeks ja võtaksime kõik kulud ainult enda kanda, sest isegi osa maksumaksja raha eest ilmuvaid väljaandeid on poliitikute tekstid maksu alla pannud.
Siit peamegi jätkama.
Poliitreklaamil on teinegi külg. Võib juhtuda, tegelikult ongi juba siin-seal juhtunud, et mõiste poliitreklaam muudetakse relvaks, et takistada ebamugavaks muutunud poliitikute suhtlemist oma valijatega. Selline tegevus eeldab demokraatlikus Eestis üldjuhul keelatud tsensuurivõtetega relvastumist.
Näiteks Kehtna vallas on grupp isikuid vallavalitsuses kogu võimutäiuse üle võtnud ja volikogu sujuvalt oluliste ettevõtmiste otsustamisprotsessist välja lülitanud. Nad on väga hästi mõistnud, et edukas on see, kes kontrollib informatsiooni liikumist. Sel eesmärgil on see seltskond võtnud vallalehe oma range kontrolli alla. Lehe haldamiseks moodustatud kolleegium on kõrvale lükatud, lehes lubatakse avaldada ainult neid materjale (ka fotosid), mis on pälvinud vallavalitsuse liikmete heakskiidu.
Vallavalitsuse liikmetele ebamugavana tunduvate autorite (teiste hulgas näiteks ka volikogu esimehe) ükskõik mis valdkonda puudutavate kirjutiste avaldamine on keelatud. Mõningane mööndus tehakse vaid neile vallapoliitikutele, kes on valmis materjalide avaldamise eest maksma. Vallavalitsus on sätestanud, et „poliitilise reklaami ja tekstide puhul kehtivad eraldi tingimused, sealhulgas kahekordne hinnakiri valimiste perioodil”. Seda reeglit on rakendatud ka väljaspool kampaania aega.
Kehtna on hoiatav näide, millest lähtuvalt peaksid sügisel valitavad uued volikogud vallavalitsuste tegevust väga täpselt reglementeerima, et Kehtna sündroom ei saaks laialdasemalt levida.