Siim Jõgis / foto: Siim Jõgis.
Fotograaf Kai Tiislär elas kaheksa aastat Ungaris ning jäädvustas selle aja jooksul kohalikku eluolu. Nüüd on tema fotonäitus “Killukesi Ungarist” jõudnud Kohila raamatukogu saali, kus see püsib avatuna 30. septembrini.
Näitus avati ametlikult teisipäeva, 15. augusti pärastlõunal. Välja on pandud 24 fotot. Pildid pakuvad kilde Ungari elust erinevate teemade lõikes. Tiislär on pildile püüdnud nii sealset loodust, inimesi, toitu kui ka arhitektuuri. Fotod ei piirdu vaid Ungari pealinna Budapestiga ning pakuvad vaateid kogu riigist. Näiteks on ühel pildil kujutatud Debreceni ülikooli, kus Tiislär töötas. Teisel pildil on kohalik karjane, kes puu varjus jalgu puhkab. Kolmas pilt kujutab üleujutatud Budapesti linna. Teemad varieeruvad ning sellest tuleb välja, kuidas fotograaf on püüdnud läheneda ühele riigile ja kultuurile mitme nurga alt.
Ungaris elas Tiislär põhiliselt kahes linnas. Esmalt Lõuna-Ungaris Szegedis ja seejärel Debrecenis, mis jääb riigi idapiiri äärde. Varem on sama näitus üleval olnud näiteks Tallinnas ja Pärnus.
Küsimustele vastas näituse “Killukesi Ungarist” autor Kai Tiislär
Mis sind Ungari juures paelub?
Alguses paelusid loodus, keel ja inimesed. Muide, inimesed on seal väga lahked, aga vahel virisevad ka. Kui minna Ungaris kellelegi külla, on võõrustajad alati lahked ja avatud.
Kui sarnane on ungari keel eesti keelega?
Kui keelt osata, siis võid sarnasusi märgata. Me kasutame sarnaseid vorme näiteks “lähen laua peale” või “tulen laua alt”. Kui võtta sõnavara, siis on sarnasusi vähe. Umbes kakssada sõnatüve on eesti ja ungari keelel sarnased. Näiteks käsi on ungari keeles “kéz” ja vesi on “víz”. On ka selliseid sõnu, millele peale vaadates ei saagi aru, et eesti ja ungari keeles on sama tüvi.
Vaatasin ühte pilti siin näitusel, millel on kujutatud politseinikke ja kõrval on tekst, kuidas nad taltsutasid kirglikke jalgpallifänne. Kas see iseloomustabki ungarlasi – on nad pühendunud ja kirglikud?
Eks nad kirglikud on küll ja eriti just võrreldes eestlastega. Lõunamaalased ikkagi.
Kui palju sa Eestis elades Ungari poliitikal ja eluolul pilku peal hoiad?
Mitte eriti, aga natuke ikka. Isegi seal elades püüdsin poliitikast eemale hoida. Muidugi ma teadsin, kes võimul on ja kes valimised võitis, aga ülearu palju ma huvi ei tundnud.
Mulle tundub, et ungarlased on Euroopa Liidus vastuvoolu ujujad. Kas sinule on sama mulje jäänud?
Jah, viimastel aastatel eriti, kui peaminister on Viktor Orban. Tavainimese mõistes ei oska ma öelda, kas nad tegelikult ikka on Euroopa Liidu vastu. Nad saavad toetusi samamoodi nagu eestlased. Siin on vastuolu – Ungari inimesed saavad liikmelisusest kasu ja samas ütleb Orban, et me ei taha Euroopa Liidus olla.
Uudistest saab lugeda, et Ungaris on ka mure riigipiiri pidamisega. Liiga palju põgenikke tuleb sisse ja see häirib ungarlasi.
Jah, aga mitte kõiki. Paar aastat tagasi suvel tuli Ungarisse suur põgenikelaine. Siis veel aedasid ei olnud, mis nüüd lõunapiirile rajatud on. Siis oli Budapestis näha, et põgenikud saabusid nii idavaksalisse kui ka läänevaksalisse ja väga palju vabatahtlikke tuli neile appi. See pilt, mida tahetakse näidata, kus Orban ütleb, et me ei taha ühtegi põgenikku, ei vasta tegelikult tõele. Väga palju vabatahtlikke oli, kes läksid põgenikele appi. Näiteks tõlgina. Kogu seda teemat ei saa ühe vitsaga lüüa.
Kui palju eestlasi Ungaris elab?
Saja ringis. Debrecenis olin ma ainuke eestlane. Budapestis ja seal ümbruses on eestlasi rohkem. Nendega ma kõige rohkem suhtlesingi.
Mis põhjusel eestlased Ungarisse kolivad? Töö, õppimine, pere loomine?
On erinevaid põhjuseid. Abiellumine, töötamine ja loomulikult lähevad sinna ka vahetusüliõpilased.
