Tõnis Tõnisson, Rapla valla kodanik.
Eelmisel kolmapäeval kurjustas Rapla Vallakodanike Liidu liider Alar Mutli arvamusloos „Tõsised asjad ei ole naljakad“ meie lehega sellepärast, et ajalehtede juhtkirjad on justkui anonüümsed ja et me oleme oma juhtkirju kirjutades jätnud sisu poliitikutega kooskõlastamata.
Pean tunnistama, et selline sõrmega viibutamine oli ootamatu. Me oleme elanud veerand sajandit riigis, kus sõna- ja arvamusvabadus on üldjuhul iseenesest mõistetav. Eestis ei ole teistsugused seisukohad ja diskussioon taunitavad olnud. Vähemalt riigi tasandil on see nii olnud. Isegi siis, kui väljaöeldu on mõnele poliitikule või kõrgemal positsioonil olevale ametnikule väga vastukarva olnud, ei ole seda kohe ummisjalu maha tallama tormatud. Jah, me teame, et sama ei saa alati öelda mitte kõigi omavalitsusorganite kohta. Nii mõneski vallavolikogus, volikogu komisjonis, vallavalitsuses ei kannatata teistsugust arvamust.
Alar Mutli peaks väga hästi teadma, et avatus ja ka vastaspoolt ära kuulav arutelu ei ole mitte igal pool iseenesestmõistetav. Sellepärast leidsimegi, et diskussioon sel teemal peaks jätkuma.
Seekord häiris Vallakodanike Liitu Raplamaa Sõnumite veendumus, et igasuguste umbusalduseavaldamistega, aga eriti veel valimiste-eelsel ajal, on Raplas selgelt liiale mindud. Paraku oleme jätkuvalt sellel arvamisel, et aastaid kestnud üksteisele jala taha panemised, pidevad intriigitsemised ja huvigruppidena vastanduvate leeride loomine volikogus ei ole ei Rapla valla ega Rapla linna mainele kasuks tulnud. Enesekeskne kemplemine ei ole lasknud Raplal kujuneda maakonnakeskuseks, mis pidanuks juba ammu olema heas mõttes kogu piirkonna vedajaks, kust saadakse eeskuju ja kuhu tõmbutakse.
Paraku on ainult endale mõtlev ja teistesse üleolevalt suhtuv Rapla põhjustanud ülejäänud valdade tõukumise ning õmblustest käriseva maakonna. Käru vald on juba läinud, Kohila deklareerib minekut tänases lehes, Kehtna, Järvakandi, Märjamaa ja Vigala ajavad igaüks Raplast sõltumatult oma asja… Kui see maakond, mida Rapla ei ole osanud ega tahtnud koos hoida, peakski lõpuks laiali pudenema, siis kaotab sellest kindlasti kõige enam linnake, mis praegu kannab veel maakonnakeskuse nimetust. Isegi Rail Balticu peatust ei pruugi siia tulla, sest Kohila ja Järvakandi näitavad kiirema arengu märke.
Mul on ajuti niisugune tunne, et Rapla poliitikud ei adu päris selgelt, millise koorma ja ka vastutuse paneb praegu käimas olev haldusreform tuumikvaldadeks kujunevatele maakonnakeskustele. Selle asemel, et ühiselt maha istuda ja avalikult arutada, milline peaks olema uue, reformijärgses olukorras sündiva suurvalla ühisosa ning strateegia ühiste eesmärkide elluviimiseks (te olete ju lubanud, et pärast reformi läheb elu kõigile vallakodanikele paremaks!), mängitakse Raplas umbusaldamise mänge, mis ei aita sündiva valla äärealadel mitte mingil kombel keskuse suhtes usaldust äratada.
Jutud sellest, et niimoodi tahetakse anda hinnangut vallavalitsuse nelja aasta tööle, ei ole tõsiselt võetavad. Esiteks on viimasel neljal aastal Raplat valitsenud kaks valitsust ja kaks vallavanemat, kumba neist nüüdse umbusaldusega rohkem hinnata soovitakse? Teiseks, ja see on juba palju tõsisem teema, vastutab kogu valla juhtimise, tegemiste, tegematajätmiste ja valesti tegemiste eest eelkõige ikkagi volikogu, kes on administratsiooni juhtimiseks moodustanud vallavalitsuse, palganud vallavanema ja teised spetsialistid ning jaganud neile volikogu juures toimetavate komisjonide kaudu ülesandeid ja eesmärke. Nii et hinnangute andmist peaks volikogu alustama iseendast kui kõige suuremast intriigide sepitsemise kojast.
Valija ei saa võtta tõsiselt volikogu liikmeid, kes probleemsest otsusest rääkides ütlevad, et tõsi, nad on küll selle poolt hääletanud volikogus, aga tõlgendavad tagantjärele seda hääletamist sellisena, et neile söödeti ette väga halb materjal, mille tõttu volikogu liikmed ei suutnud reaalselt süveneda kõikidesse nüanssidesse. Selline vabandus näitab pigem, et volikogu liikmed pole oma tööd tõsiselt võtnud. Paraku – ka see on väga tõsine – ei saa sellist tuumikvalla volikogu tõsiselt võtta tema partnerid teistes valdades. Ka ei saa selline kunagiste ebaõiglaste üleelamiste eest umbusalduse malakaga kätte maksev vallavolikogu olla innovaatiline ja motiveeritud eesmineja, kelle taha ülejäänud joonduvad.
Nii palju siis lisaks juhtkirjale, mis kandis pealkirja „Valimistest. Ei ole enam naljakas. Üldse ei ole.“
