Igor Taro, siseminister (Eesti 200)
Pettused ja kelmused on kaasaegsete tehnoloogiate toel hakanud levima kulutulena ka Eestis. Ülemaailmse pandeemia mõõtmed võtnud nähtuse vastu saab võidelda ainult ajaga kaasas käies, kus olulised on nii eraldi üksuse loomine, sideandmed kui ka inimestepoolne teavitus.
30. aprillil helistasid keskealisele mehele politsei ja ühe panga küberkaitse nimel kelmid, kes väitsid, et kannatanu konto sattus petturite kätte. Kelmid väitsid, et raha päästmiseks tuleb järgida nende juhiseid ning et asi on salajane, ei tohi sellest kellelegi rääkida. Kelmide juhendamisel vormistas kannatanu endale laenulepingud ja tegi ülekandeid võõrastele pangakontodele. Lisaks viis ta enda ja oma abikaasa pangakaardid Omniva pakiautomaati. Hiljem avastas mees, et sai kelmusega kahju kokku 27 000 eurot.
Teine lugu. Põhja-Tallinna vanaproua nägi internetis reklaami, mis pakkus raha investeerimise võimalust. Naine registreeris konto kauplemisplatvormil ja tegi esimese sissemaksu 250 eurot. Peatselt sai ta kõne kelmilt, kelle õhutamisel võimaldas kannatanu kaugjuurdepääsu enda arvutile. Järgnes rida mahhinatsioone, millega tekitati kahju vähemalt 65 054 eurot.
Ka ühele pärnakale helistasid kelmid näiliselt investeerimisplatvormi esindajate nimel ja lõid nelja kuu jooksul ettekujutuse märkimisväärsest kasumist, mille kannatanu soovis välja võtta. Ent temalt nõuti täiendavate maksete tegemist, kuni kahjusumma kerkis 227 656 euroni.
Need on näited enam kui tuhandest kelmuskuriteost, mida politsei on tänavu nelja kuuga registreerinud. Aga me ei tea, kui paljud pole politseisse teatanud, kas häbitundest, et nad kelmide lõksu langesid, või lootusetusest, et niikuinii oma raha tagasi ei saa. Möödunud aasta statistika on julm: kelmide ohvreid on tuhandetes ja teadaolev kahjusumma ligi 30 miljonit eurot. Nii palju kulus sel aastal päästjate, päästekorraldajate, patrullpolitseinike ja sisekaitseakadeemia töötajate palgatõusuks.
Ei anta võimalust kahelda
Inimesi tabanud petuskeemid ei ole juhuslikud ega üksikjuhtumid, vaid osa hästi organiseeritud rahvusvahelistest võrgustikest. Kurjategijad tegutsevad süsteemselt, kombineerivad telefonikõnesid, võltsitud veebisisu, sotsiaalmeediat ja kõiki muid tänapäevaseid võimalusi. Samuti kasutavad nad kõiki teid ja radu, et varjata raha tegelikku liikumist ja raskendada enda tabamist.
Kelmused-pettused muutuvad järjest profimaks ja psühholoogiliselt läbimõeldumaks. Samuti on kasvanud järsult eestikeelsete ja seetõttu usaldust äratavate telefonipetturite hulk. Ohvritega manipuleeritakse pikema aja jooksul, kahtluste hajutamiseks esinevad petturid ametnike või pangatöötajatena. Ohvrit töödeldes võetakse talt võimalus n-ö teist arvamust küsida.
Skeemid ulatuvad lihtsatest PIN-koodide väljapetmistest kuni pikaajaliste investeerimispettusteni, kus ohver kaotab järk-järgult kõik enda säästud või isegi oma ettevõtte pangakontol olnud raha. Petturid reageerivad kiiresti ka igapäevaelu uudistele ning kohendavad seepeale oma skeeme ja legende.
Kõige haavatavamad on statistika järgi eakamad ja muukeelsed inimesed, kellele ei pruugi ennetav hoiatusinfo petturite tegutsemismustritest kohale jõuda. Näiteks helistasid kelmid 78-aastasele vanahärrale näiliselt Swedbanki esindaja nimel. Kelmide juhendamisel andis kannatanu kaugjuurdepääsu oma nutiseadmele ja teda õhutati vormistama erinevaid ülekandeid. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 14 000 eurot.
Seni on kelmusi uuritud peamiselt juhtumipõhiselt. Iga pettust on käsitletud eraldi kriminaalasjana, mis tähendab suurt hulka samaaegseid uurimisi, andmepäringuid ja toimikuid. See aga ei näita kuritegevuse laiemat pilti ega lase tungida pealispinna alla. Kelmid on ettevaatlikud ja mobiilsed. N-ö põllul töötavaid kullereid ja kontosid saab kiiresti vahetada ning reeglina ei ole ka üksikute inimeste või gruppide tabamine otsustavaks abiks kogu kuritegeliku võrgustiku lõhkumisele, sest tegelikke niiditõmbajaid ja kasusaajaid vahelejäänud ei tea.
Süsteemsem pilt aitab kelmustele piiri panna
Oleme kelmidega võitlemist nüüd ümber kujundanud. Juhtumipõhiste uurimistega tegeletakse edasi, kuid lisaks liigume järjepanu süsteemsemale ja analüüsivamale lähenemisele. Selleks eraldasime Siseministeeriumist sel aastal 300 000 eurot, et anda Keskkriminaalpolitseis loodud kelmuste uurimisega tegelevale kelmuskontrolli üksusele lisahoogu ja et PPA teised vajalikud tööd kannataksid võimalikult vähe, kui täiendavaid vahendeid tuleb suunata järjest kasvava kuriteoliigiga tegelemiseks.
Uue üksuse ülesanne on koguda ja analüüsida infot, tuvastada korduvad kelmusmustrid ning siduda omavahel eraldi näivad juhtumid. Eesmärk on näha, millised juhtumid kuuluvad tegelikult samasse rahvusvahelisse võrgustikku, ning jõuda välja organisatsiooni juhtide ja rahavoogude juhtimiseni.
Prefektuuride uurijad tegelevad kiire reageerimise ja vahetute süüdlaste tabamisega, keskne analüüsiüksus aga selgitab välja laiemat kuritegelikku struktuuri. See võimaldab ühel ajal n-ö maha joosta nii kohalikku võrgustikku kui ka rahvusvahelisi skeeme.
Täiendavalt paneb politsei suurt rõhku ennetusele ja koostööle pankade, sideettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ja nii nagu droonide puhul, on ka kelmuste ohjeldamisel oluline õigeaegne ja täpne ohuteavitus. Info kelmuste kohta peab jõudma kiiresti avalikkuse ette, et inimesed tunneksid ära levinud skeemid enne, kui nad ise ohvriks langevad. Samuti arendatakse tehnilisi ja õiguslikke võimalusi, et piirata petturite ligipääsu rahale juba kuriteo varases faasis.
Kui kelmid kasutavad kõige moodsamaid vahendeid, ei saa politsei käed olla seotud või töövahendid piirduda ainult paberi ja pastakaga. Ka arutelu tekitanud sideandmete säilitamise vajadus on otseselt seotud võitlusega kelmuste ja pettuste vastu.
Tahan tänada meie panku ja telekomifirmasid, kes aktiivselt kaasa mõtlevad ja on meie PPA-le suureks toeks kelmustega võitlemisel. Suur aitäh ennetamast, märkamast ja teada andmast!
Näiteks eelmise kuu lõpus pidas politsei just telekommunikatsiooniettevõtetelt tulnud vihjete peale kuriteos kahtlustatavana kinni 28-aastase mehe, kelle kaasabil saadeti õnneks lühikeseks jäänud aja vältel päevas inimestele tuhandeid sõnumeid nende pangaandmete väljapetmiseks.
Tõstame panuseid ja ka ootusi tulemustele. Nii nagu seaduskuulekas osa ühiskonnast, soovime ka meie Siseministeeriumis või PPA-s näha, kuidas politsei leiab senisest rohkem kuritegelikku tulu, selle arestimist ja konfiskeerimist, kannatanutele kahju hüvitamist ning kokkuvõttes kuritegevuse tasuvuse vähenemist.
Meie siht on muuta kelmused kui mitte võimatuks, siis vähemalt kuriteoliigiks, millega tegelemine oleks piisavalt kurnav, et ajapikku ise hääbuda. Me loome olukorra, kus inimeste teadlikkus ja riigi reageerimisvõime suudavad kahjusid oluliselt vähendada.
Lõpetuseks paar soovitust. Kuna kelmustega võitlus alles kogub tuure ja tõsisemad töövõidud on veel ees, siis olge seni kättesaadavad ja toeks oma vanematele ja üksinda elavatele sugulastele. Nemad on pigem usaldavad ja ei oska vaatamata meie püüdlustele ja soovitustele kahtlustavad olla ja on seetõttu kelmidele väga kerge sihtmärk. Ja saabubki kurb finaal, kus elu jooksul kogutud säästud, mis mõne juhtumi puhul on olnud väga suured, kaovad sekunditega.
Lisaks tasub aeg-ajalt üle vaadata ennetus- ja teavitusmaterjalid, neid leiab näiteks veebilehtedelt itvaatlik.ee, pettuseinfo.ee, fin.ee/rahatark-eesti, politsei.ee/et/juhend/kaitse-ennast-kelmide-eest/kuhu-poorduda
Statistikat
PPA on tänavu prokuratuuri saatnud ligi 70 kelmustega seotud kriminaalasja, mullu jõudis kelmuse süüdistusega kohtusse 235 inimest.
Näiteks on Põhja prefektuuri kriminaalbürool tänavu olnud kelmustega seoses 12 kinnipidamist, seitse inimest on vahistatud. Peamiselt on tegu SIM-boksi haldajate ja rahakulleritega. Ida prefektuuris on seni kinni peetud kolm rahakullerit.
On ka juhtumeid, kus kahtlustus on esitatud ilma kinnipidamiseta või juhtumid, kus kahtlustatav on küll tuvastatud, kuid pole veel kinni peetud. Eelmise nädala seisuga on tänavu registreeritud 1090 kelmuskuritegu ning nendes on kahtlustatav olemas 127 kuriteos. Kokku on nendes 127 kuriteos kahtlustatavaid 52, mõni inimene on kahtlustatav mitmes kuriteoepisoodis.
Olulisemad tänavused töövõidud:
Laia kajastust leidis äsja lahenduse saanud lugu, kus suure telefonikelmuste võrgustiku üles ehitanud ja üle kogu maailma miljoneid välja petnud ukrainlane maksis Eesti riigile 8,5 miljonit eurot. Eesti inimestele tekitas ta teadaolevalt kahju 5,4 miljonit eurot.
Politseinikud pidasid 14. aprillil Maardus kinni 28-aastase Eesti kodaniku, keda kahtlustatakse arvutikuriteo ettevalmistamises ning grupis arvutikelmuse toimepanemises. Seni kogutud tõendite järgi hoidis mees töös seadet, mille kaudu saadeti Eesti telefoninumbritele tuhandeid petusõnumeid.
Politseinikud pidasid 12. veebruaril kinni 18-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuse toimepanemises. Kriminaalmenetluses tuvastatud petuskeemi kohaselt esitlesid telefonikelmid end panga ja politsei töötajatena ning väitsid kannatanule, et tema pangakontol toimuvad kahtlased tehingud ning raha päästmiseks on vaja kiiresti tegutseda. Kelmid veensid kannatanut mitmel korral sularaha üle andma. Lisaks andis kannatanu kelmidele oma pangakaardi. Kogutud teabe järgi helistasid kelmid paar päeva hiljem uuesti kannatanule ning veensid teda sularahas veel 9000 eurot välja võtma ning ütlesid, et tema koju tuleb peagi Keskpanga töötaja, kelle kätte on vaja raha hoiule anda. Seejärel helistas kannatanu politseisse ning andis teada, mis kell rahakuller tema juurde tuleb. Politseipatrull pidas kannatanu kodus kinni 18-aastase mehe, kelle roll kelmuste ahelas oli tõenäoliselt väljapetetud rahale järele minna ja järgmisele inimesele viia. Esialgsetel andmetel on mees seotud vähemalt nelja telefonikelmuse juhtumiga.
Politseinikud pidasid 27. veebruaril Tallinnas kinni 27-aastase Läti kodaniku, kes paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Mees hankis SIM-boksi seadme, millega võimaldas telefonikelmidel teha välismaalt petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu. Lisaks üüris ta külaliskortereid, et seadet kolida uutesse asukohtadesse ja vältida seeläbi vahelejäämise ohtu. Seni kogutud tõendid näitavad, et mees tegutses grupis ning tema abil tehti petukõnesid alates veebruari algusest.
Politseinikud pidasid märtsi alguses kinni kaks Läti kodanikku, kes paigaldasid esialgsetel andmetel Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Seni kogutud tõendid viitavad, et lätlaste ülesanne oli ühendada mitmekümnest kõnekaardist koosnev SIM-boks Eestis vooluvõrku, tagada sellele internetiühendus ja hoida seadet töökorras, et välismaal asuvad telefonikelmid saaksid teha petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu.
Märtsi alguses pidasid politseinikud Narvas kinni 17-aastase ukrainlasest noormehe, keda kahtlustatakse kullerina petuskeemis osalemises. Viru maakohus võttis noormehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla.
11. märtsil pidasid politseinikud Narvas kinni 55-aastase Eesti kodaniku, kes kahtlustuse järgi paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Mees jõudis kõigepealt lühiajaliselt tegutseda Tallinnas ning kolis seejärel seadme Narva, et vältida vahelejäämise ohtu. Seni kogutud tõendid viitavad sellele, et mees võis tegutseda ka rahakullerina. Läbiotsimisel leiti mehe valdusest lisaks SIM-boksi seadmele ja kõnekaartidele ka üle 4000 euro väärtuses sularaha ning kaks pangakaarti, mis kuuluvad ilmselt kelmuse ohvriks langenud inimestele.
14. aprillil pidasid politseinikud Tallinnas kinni 21-aastase noormehe, keda kahtlustatakse kullerina petuskeemides osalemises. 21-aastane eestlane töötas seni tuvastamata kelmide grupeeringu heaks sularaha väljavõtjana.
Politseinikud pidasid 17. aprillil Tallinnas kinni 20-aastase Ukraina kodaniku, kes kahtlustuse järgi paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Kahtlustuse järgi oli naise ülesanne hallata SIM-boksi seadet, paigaldada sinna Eestist ostetud kõnekaarte, ühendada seade vooluvõrku ja tagada sellele internetiühendus. Lisaks kolis kahtlustatav seadme ühest külaliskorterist teise, et vahetada internetivõrku ja vältida vahelejäämist.
Suuremad juhtumid eelmisest aastast
Eelmise aasta oktoobris viis Eesti, Läti ja Austria politsei koostöös Europoli ja Eurojustiga läbi rahvusvahelise politseioperatsiooni, mille käigus tabati Lätist kelmusi organiseerinud inimesed.
Eelmise aasta aprillis peeti kinni viis rahakulleritena tegutsenud noort, kelle roll oli transportida sularaha ja pangakaarte ning võtta sularahaautomaadist raha välja. Nendega seotud pettustel oli kokku 59 ohvrit, kellelt peteti 2024. aasta lõpust umbes poole aasta jooksul välja kokku umbes 600 000 eurot.
