Suvelugemine toob rohkem lapsi raamatute juurde

Helerin Väronen / Foto: Siim Solman.

Selleks aastaks on viiendat korda toimunud suvelugemisprogramm „Suveraamat 2017“ läbi saanud, parimad lugejad premeeritud ja on aeg vaadata, kuidas möödus projekti lõpetamine.

Varem on suvelugemise lõpupeol esinenud lastele kuulsad lauljad, kohalikud superstaarid, aga Kehtna raamatukogu otsustas seekord teha teisiti. Kuna on laste ja noorte kultuuriaasta, mõtles raamatukogu juhataja Maie Kalmiste, et ka esinejad võiksid olla lapsed ja noored. Soov oli, et kultuuriaasta märksõnad „iseolemine“ ja „ühistegemine“ oleks ka nende märksõnadeks.
Päeva juht oli Lotte, kes korraldas lastele erinevaid mänge ja lõbustas neid ning muidugi sai koos Lottega pilti teha. Rapla tantsuklubi Mustang noored tantsijad olid erinevas vanuses, kokku esitati neli peotantsu.

Kalmiste sõnas, et algul mõeldi tsirkuse peale ja sooviti esinema kutsuda Vello Vaher. Kuid kuna Vaher vigastas end, kutsuti esinema lastetsirkus Folie. Kuuldavasti jäid peol olnud täiskasvanud tsirkusega väga rahule, kuid laste kohta ei osanud Kalmiste kosta. Ehk nad siiski ootasid mõnd superstaari.
Suvelugemise lõpuüritus on liikunud mööda suuremaid keskuseid ja nüüdseks on ring täis saanud. Kalmiste leiab, et iga asi küll ammendab ennast kunagi, kuid seda üritust tasuks siiski jätkata, uuele ringile minna. „Ega lapsed suvel muidu nii palju ei loeks.“ Muidugi tekib küsimus, kui põhjalikult lapsed raamatuid loevad, eriti kui on neid lapsi, kellel läheb kirja 40-50 raamatut. Kalmiste sõnas, et kindlasti on neid lapsi, kes loevadki lugemise enda pärast, kuid kuna suvelugemisel on võistlusmoment juures, on ka neid, kes peole saamise pärast loevad. Programmi eesmärk on aga siiski panna laps lugema iseenda pärast.
Iga loetud raamatu kohta oodatakse ka tagasisidet, kas raamat meeldis, miks meeldis ja kas laps soovitaks seda sõbrale. See tagasiside ei näita küll väga täpselt ära seda, kas laps ikka reaalselt luges raamatut. Kalmiste rääkis, et ta on kuulnud, et Kose ja Toila raamatukogus tehakse ka talvelugemist, algklassiõpilastele on tehtud lugemismängu „Loeme puu kevadeks lehte“. Võetakse raagus oks, kuhu iga loetud raamatu kohta lisandub üks leht. Kevadeks on siis puu lehte läinud.
Ka Kehtna raamatukogus on üks puu, mis küll lehte ei lähe. Selle asemel on puu peal suvelugemises osalevate raamatute pildid ja lapsed saavad, kuid ei pea, neile hinnangu anda. Sel hetkel, kui puust pilti tahame teha, astub raamatukokku Georg Kase, kes, tuleb välja, on üks Kehtna parimaid suvelugemises osalejaid koos oma õega. Kalmiste sõnab veel juurde, et kümnest paremast lugejast oli lausa kolm last Kehtna vallast.
Kui üldiselt osaleb Raplamaa suvelugemises lapsi ka väljastpoolt meie maakonda, siis Kehtna puhul ei tea Kalmiste, et väljastpoolt lugejaid väga oleks. Küll käivad mõned Valtu lapsed pigem seal raamatukogus lugemas, kuna seal on suurem valik raamatuid.
Rapla keskraamatukogu teeb valiku, milliseid raamatuid lapsed erinevates vanuseklassides lugeda võiks, igal pool pole aga raamatuid ühtemoodi. Nii peavad väikesed raamatukogud tegema oma valiku selle järgi, mis neil olemas on. Siinkohal kiidab Kalmiste Kuimetsa raamatukogu, mis on küll väike, kuid kus on väga hea valik. Lõpetuseks lisab Kalmiste, et kuna suvelugejate arv iga aastaga suureneb, on huvi lugemise vastu järelikult olemas ja aina kasvab.