Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Eelmisel nädalal korraldas Lääne päästekeskus aktsiooni mahajäetud majadesse ja sotsiaalpindadele ennetamaks potentsiaalseid tulekahjusid. Aktsiooni innustas tegema kurb tõsiasi, et viimasel nädalal on Eestis kuus inimest tulekahju tagajärjel hukkunud. Neist kaks jäid Lääne päästekeskuse piirkonda.
Tuli nõudis oma ohvrid Türi valla sotsiaalpinnal ning mahajäetud hoones Pärnus.
Neljapäeva õhtul alustati seega suuremat aktsiooni, kus nii päästekeskuse kontorirahvas kui ka operatiivtöötajad asusid just selliseid paiku eri maakondades kontrollima. Väljas olid kõik neli Raplamaa komandot. Raplamaa Sõnumid sõitis kaasa Raplamaa päästepiirkonna juhataja Raul Aarma, ohutusjärelevalve büroo peainspektori Tiiu Variku ning valmisoleku büroo peaspetsialisti Mihkel Uuekülaga.
Aarma sõnul võib veidi liialdades öelda, et viimasel ajal on tules hukkunud üks inimene päevas. Seda on ilmselgelt liiga palju. Statistiliselt on täna veel raske öelda, kus toimub tõenäoliselt järgmine tulekahju. Seega tuleb lähtuda infost, mida erinevatest allikatest kogutakse.
Infot probleemsete pindade kohta saadakse näiteks politseilt, kes väljakutsete käigus oma tähelepanekuid teevad. Valla kaudu saadakse teada sotsiaalpindadest ning sotsiaaltöötajad omakorda annavad lisainfot selle kohta, kus võiks probleeme tekkida. Ka korstnapühkija saab päästeametile märku anda, kui satub kohta, kus tuleohutusega on asjad kehvasti.
Varbola sotsiaalpinnad
Väljasõit sai alguse kell seitse õhtul ning esmalt suundusime Varbola poole, et kontrollida kolme Märjamaa valla sotsiaalkorterit. Varik selgitas, et viimati tegi ta vallale ettekirjutuse korteritesse suitsuandurid paigaldada. Esimeses korteris, mida külastasime, oli juba varem tulekahju toimunud ning seinad on seal sellest ajast saati mustad. Korteri uks avati üsna kiiresti ning päästeameti esindajad lubati tuppa olukorraga tutvuma.
Vald on oma ülesande täitnud ja igasse tuppa suitsuanduri paigaldanud. Lähemal uurimisel selgus, et töötavaid suitsuandureid oli korteris paraku vaid üks. Teistest olid patareid eemaldatud. Korteri aknad olid kinni teibitud ning peremees armastab toas suitsu teha. See on ilmselt ka põhjus, miks suitsuandurid nii-öelda kahjutuks on tehtud. Aarma tuletas mehele meelde, et suitsuga magama jääda ei tohi.
Kõrvalasuvasse majja sisenedes oli kiiresti selge, et elektrisüsteemiga on kehvasti. Puudusid lülitid trepikojas valgusti sisse lülitamiseks. Nende asemel turritasid seinast vaid juhtmeotsad välja. Kuuldavasti on üks korter endale elektri ülemiselt korruselt pikendusjuhtmega vedanud. Ukse taga tuli üsna kaua kolistada, enne kui see avati. Koputamise peale reageeris hoopis üsna pahane naaber, kes asjaolude selgudes näitas ette oma töötava suitsuanduri. Lõpuks avanes ka selle korteri uks, kuhu sooviti sisse saada. Tuleb tunnistada, et perenaine oli külastusest üsna häiritud. Pahaselt lasi ta siiski päästeametnikud sisse. Suitsuandur ei töötanud ja elekter tuli pikendusjuhtme kaudu. Perenaise sõnul hakkas andur liiga tihti tööle – seda ka ainult vee keetmise peale. Päästeameti inimesed kommenteerisid hiljem, et selline jutt ei vasta kindlasti tõele, eriti veel arvestades, et köök asus teises toas. Suitsuandurile pandi patarei sisse tagasi ning pererahvale öeldi mõned õpetussõnad tuleohutuse kohta.
Meie poolt külastatud kaks kortermaja ei kuulu täielikult vallale. Neis elavad ka teised inimesed. Kui aga ka ainult ühes neist korteritest võetakse suitsuanduritest patareid välja, ohustab selline korterivaldaja tegelikult kõiki majaelanikke.
Varik rääkis, et mõistagi on selliste korterite korrashoidmine valla jaoks nii ajaliselt kui ka majanduslikult koormav. Sotsiaaltöötajad ei saa kortereid iga päev külastada ja sundida elanikke koristama. Varik tõdes, et tihtipeale ongi tegemist väga keeruliste olukordadega.
Positiivse külje pealt saab välja tuua, et kõikidesse külastatud korteritesse olid paigaldatud suitsuandurid ning neis olid korralikud paberitega ahjud. Paraku oli ahjude ümber peaaegu igas korteris üsna palju hästisüttivat materjali, mis paluti elanikel veidi kaugemale tõsta.
Purilas olukord parem
Edasi suundusime Purilasse, kus on maja, mis õiguslikus mõistes ei kuulu kellelegi. Selles on viis korterit, milles inimesed sees elavad. Nad ise arvavad, et seal ongi nende korterid, kuid kuidagi tõestada seda ei ole võimalik. See tähendab, et keegi justkui ei vastuta. Korteris, mida külastasime, käidi viimati paar aastat tagasi. Varik ütles, et võrreldes eelmise külastusega on olukord palju parem. Tööandja abiga on majapidamises korralik ahi. Laes on akuga suitsuandur, mis küll külastuse ajal parasjagu ei töötanud. Peremehe sõnul olevat see imelikku häält teinud ja siis vaikseks jäänud. Aarma lubas päästjad päeval uut andurit paigaldama saata.
Variku sõnul on Purila hea näide sellest, kuidas väikeses kohas inimesed üksteist toetavad ja nii ei lasu kogu vastutus ainult vallal. Selleks ajaks oli kell saanud üheksa õhtul ning päevale tõmmati joon alla. Sarnaseid külastusi korraldati veel mitmel järgneval päeval.
Neljapäeva õhtu kokkuvõtteks ütles Varik, et eelnevate külastustega võrreldes on olukord paranenud. Varbolast rääkides saab öelda, et vald on inimeste heaks midagi ära teinud. Paraku ei ole sellest aga inimeste endi teadlikkus just kuigi palju suurenenud. Suitsuandurid võetakse jätkuvalt maha ning tuuakse selleks erinevaid vabandusi.
Tõsiasi on ka see, et nii mõnegi probleemi lahendaks hooldekodu. See võiks olla üks võimalus, kui inimene enam üksi kuigi hästi hakkama ei saa. Samas on selge, et mõte hooldekodust ei ole populaarne. Need, kellega ka selle külastuse käigus sellest juttu tehti, ütlesid kiiresti ja konkreetselt, et hooldekodusse nad ei lähe.
