Mick Pedaja: Tunnen kodukandiga sidet, kuigi elutee on viinud oma rajale

Siim Jõgis / foto: Felix Laasme.

Raplamaalt on ikka esinduslikke muusikuid sirgunud. Üks neist on Kehtna ja Rapla juurtega Mick Pedaja. Nagu ta ise ütleb, oli 2017. aastas tema jaoks nii puhkust kui ka tööd. Ühe silmapaistavama etteaste tegi ta eelmise aasta 24. veebruaril EV99 pidulikul kontserdil lauluga “Ärgake”.

Küllap tuleb meelde – kaunis muusika, tühjad pappkarbid, ilusad harfihelid. Just seda etteastet peabki Pedaja üheks ägedamaks ettevõtmiseks siiani. Aga 2017 sisaldas tema jaoks muudki. Näiteks ilmus detsembris muusikavideo “Avaimus”, kus ta kaunite looduskaadrite taustal pajatab oma murest looduse hoidmise pärast.

Kuidas aasta 2017 sinu jaoks kulges? Pigem rahulikult või tõsise töö tähe all?
2017 oli minu jaoks täis mõlemat. Sai nii puhata kui ka tööd teha. Pedaja alt tuli kaks singlit “Groundz” ning “Avaimus”. Viimasele filmisin ka video. Mitmeid põnevaid projekte oli. Sel aastal kahjuks plaati ei tulnud minu nime alt, kuid tuli uus projekt ning lapsuke nimega SUMRA ning tollel projektil tuli välja debüütalbum “Laniakea”. See loom kaldub pigem elektroonilisele poolele.
Miks just SUMRA? Ma otsustasin teha kaks eraldi projekti: SUMRA ja Pedaja, jättes elektroonilise kanda SUMRA’le ning minnes Pedajaga tagasi selle juurde, kust ma kunagi alustasin, akustilise muusika poolele. Kuid see oli vaid tunne, veel ei tea, milliseks kujuneb järgmine Pedaja sooloplaat, kuid pigem sisetunne ütleb, et tagasi päris pillide juurde.
SUMRA’s teevad kontsertidel kaasa Uku Kübar trummidel, Aivar Surva trummidel ning trompetil ja minu elukaaslane Angeelia vokaaliga. Kõik annavad oma panuse ja seda on väga suur rõõm näha.

Mida sa õppisid eelmisel aastal, mida sa kõige rohkem väärtustad?
Ma õppisin palju. Õppisin rohkem ennast tundma ning samuti ka teisi enda lähedal olevaid inimesi. Kes avas end rohkem, kes vähem. Kõige enam rõõmustab mind see, et kõik kogemused, mis sel aastal olid, on tugevalt õpetanud ja edasi viinud. Tavalise inimesena panen tähele, et
kui kasvada sellena, kes sa tahad olla ja järgida oma sisetunnet ning unistusi, siis sellega kaasneb palju uusi väljakutseid, mis mõjutavad ka muusika arengut koos vaimuga.

EV99 pidulik kontsert 24. veebruaril 2017. Kas see oli sinu jaoks muusikuna üks meeldejäävamaid hetki eelmisel aastal?
EV99 kontsert oli üks ägedamaid ettevõtmisi siiani. Koostöös Erki Pärnoja ning Sven Grünbergiga saime kokku mõjusa terviku, mis võib-olla mõne jaoks oli melanhoolne, mõne jaoks mõtlik, samas aus ja puhas ning täies siiruses. Mind huvitab tavaliselt palju rohkem asjade sisu kui šampanjaklaasidega kokku lüüa. Kindlasti ei puudu lava taga koos oldud ajast ka väike nali, mis võib laval meelde tulla ning kergelt muigama ajada.

Kuulates sinu muusikat, tuleb peale rahulik ja mõtlik meeleolu. Minu lemmik on “Seis”. Kas sa oled ise ka iseloomult selline rahulik ja mõtlik?
Üldjuhul olen rahulik ja mõtlik, selles on sul õigus. Tavalise inimesena paratamatult avastan iga päev jälle midagi uut endas ja neid külgi on meis kõigis. KUID, alati on meil valik, kuidas me enda päeva alustame. Kas sellega, et “ah, täna jälle pean” või “oh, täna tuleb ilus ja külluslik päev”. Too suhtumine mõjutab ka meid inimesena iga päev. Öeldakse, et suures pildis on kõik hästi, aga kui väikses pildis, st igapäevadetailides ei ole, siis kuidas on see loogiline, et suures pildis on kõik hästi? Vahel otsime ennast, kuid meil ei ole vaja alati otsida ja mõelda nii palju. Me olemegi need, kes me oleme siia sündinud ning saame olla tänulikud, et meiega juhtub nii palju imelist. Iga õppetund on vajalik, et saaksime areneda edasi ning armastada tingimusteta nii ennast kui ka teisi.

Oled öelnud, et sind inspireerib loodus. Kas leidsid eelmisel aastal piisavalt aega töö kõrvalt looduses viibida?
Käime looduses koos perega nii palju, kui võimalik ja aega on. Vahel tuleb sellele aega teha. Sel suvel oli ülimalt tore see, et seoses kontsertidega saime ringi reisida ning avastada uusi paiku, linnasid ja kohti ka looduses. Oleme suutnud ühitada töö ning avastuse. See on see, mis ma olen alati soovinud ning tahtnud teha.

Käid sa matkadel või mis sind kõige enam loodusesse tõmbab?
Suurtel Oandu – Ikla mitmepäevastel matkadel pole veel siiani käinud, kuid teeme tavaliselt päevamatku. Eriti eriline tunne on avastada neid kohti, kus inimesed eriti ei käigi. Raplamaal ja Eestis neid on ja need jäävad salakohtadeks. Õnneks on meil selliseid sõpru, kes meid ka nendesse kohtadesse viivad ning vastupidi. Loodusesse tõmbab mind kogema jälle üha uuesti tunnet, et paned silmad kinni ning lihtsalt hingad ja kuulad. Hingad ja kuulad.

Sellest kõneleb ka sinu hiljutine singel ja muusikavideo “Avaimus”. Mis selle laulu sõnum on, mida sa edasi anda tahad?
Avaimus on vist uus eestikeelne sõna. Ava end vaimus. Nähes seda, mis toimub meie metsade ning loodusega üldse maailmas, siis see ei ole okei ja seda peab julgema välja öelda. Kas targem on istuda urus ja vaikida? Tunnen, et saan sõnumit anda edasi läbi muusika ja see on minu tee.
Lugu on austusavaldus neile, kes hoiavad metsa ja loodust ning oskavad targalt istutada uusi ideid, kuidas arendada meie rahvast ja muuta seda tugevamaks. Samuti on ta minu kingitus EV 100-le.

Kui tihedat sidet sa jätkuvalt oma kodukandi Raplamaaga tunned?
Kodukandiga tunnen sidet ikka, mis sest, et elutee on vii­nud oma rajale ning hetkel Rap­las ei resideeru. Alati on tulla siia hea tunne, kuna Raplas on mul sõbrad ja vanaema ning Kehtnas vanemad, kellega ma koos üles olen kasvanud, ja see side ei kao.

Kui palju meeldib sulle kuulata sellist muusikat, mida sa ise ei viljele? Kas näiteks räppmuusikat kuulad hea meelega?
Kuulan väga palju erinevat muusikat. Mida rohkem erinevat muusikat ma kuulan, seda rohkem tahkusid tuleb juurde enda muusikale. Alateadlikult hakkame kasutama sarnaseid võtteid, nagu me kuuleme, kuid mitte kopeerima. Sellel on suur vahe. Kas sa tahad, et oleks selline sound nagu kellelgi teisel või sa otsid ja soundid enda moodi. Alateadlikult olen looper’iga kasutanud kitarril erinevaid rütme ja soundscape’e, mis võivad olla pärit hoopis räppmuusikast.
Räppmuusika mulle väga meeldib, aga räppmuusikal ja räppmuusikal on ka suur vahe. Eestis on minu lemmik Chalice ehk Jarek Kasar, kelle lugudel on sisu, mis paneb naerma, vahel mõtlema ning kõige tähtsam – kuulama. Ta on poeet.
Välismaa räpparitest on üks lemmikartiste, mille sõber jagas, A.S.M ja nendelt 2015. aasta album “The Jade Amulet”. Eelmine aasta tegi väga hea albumi Kendrick Lamar “DAMN.”. Tore on täheldada, kui räpparid mõtlevad ka aina rohkem muusikale, mis nende sõnade taga mängib. See annab palju juurde.

Mis lubadused sa iseendale aastavahetusel andsid?
Otsest lubadust ei andnud, kuid igal aastal üritan veel rohkem muusikat teha ja olla parem inimene.

Mis sind 2018. aastal professionaalsel tasemel ees ootab? Millega peaksid fännid kindlasti kursis olema?
Suure tõenäosusega tuleb album, aga hetkel ei oska öelda, millal. Kindlasti veel mitmed esinemised nii Eestis kui ka välismaal.

Sel aastal ühtegi sinu laulu “Eesti Laul 2018” poolfinaalis kahjuks küll ei ole, aga kas tulevikus plaanid sellest võistlusest veel osa võtta?
Kunagi ei tea, mis elu ette toob. Hetkel tunnen, et ei näe soovi osaleda “Eesti Laulul”, kuid äkki kunagi hiljem, kui tuleb tunne. Olen tänulik, et sain sealt hüppe. Seda oleks vaja paljudel noortel eesti muusikutel. Kuid “Eesti Laul” ning superstaari saade ei ole kindlasti need kohad, kus täielikult alustada. Kindlasti oleks vaja endaga enne tööd teha, teha endale selgeks soov, kus me näeme ennast näiteks viie aasta pärast, kuhu me soovime jõuda, kuidas me ennast inimesena näeme. See on oluline mõelda nendele asjadele ning leida enda jaoks sobiv. Ja tõesti, väga okei on eksida. Ma olen nii palju seda teinud ja tänu sellele ka õppinud. Pärast eksimist on oluline, et me võtaksime seda kui õppetundi.

Kus saab internetis sinu tegemistega kõige päevakajalisemalt kursis olla?
Internetis saab jälgida kodulehte www.mickpedaja.com, muusikat saab kuulata ning tegemisi jälgida erinevatest sotsiaalmeedia kanalitest.