Homme otsustab Rapla vallavolikogu, kas iseseisev täiskasvanute gümnaasium koos hilinenud põhihariduse omandamise võimalusega on Rapla maakonnas veel vajalik, kuna asemele tulevas riigigümnaasiumis saavad lubaduste järgi olema täpselt samasugused või paremadki võimalused.
See tähendab, et kõik, kellel on gümnaasiumiharidus omandamata või õpingud mingil põhjusel katkenud, saavad seal oma haridusteed jätkata. Samuti antakse kõigi eelduste kohaselt võimalus ka neile täiskasvanuile, kellel on põhikool ikka veel pooleli, aga soov ja võimed õpingute jätkamiseks olemas. Tore ju – riik võtab lisaks gümnaasiumipidamise kohustusele ka täiskasvanute koolitamise vastutuse enda kanda!
Esmapilgul tõesti, aga kui pisut süveneda, siis hakkab tekkima kahtlusi. Meenub, et kui hakkasid liikuma jutud riigigümnaasiumi tulekust, rõhutati, et ainult nii saab Raplamaa tõeliselt puhta gümnaasiumi, midagi oma GAGi või Tartu Treffneri taolist. Kas „puhta” gümnaasiumi loosung kehtib ikka veel? Võib ju väita, et küsimuse selline asetus lõhnab rohkem norimise järele, sest tõesti, mis vahet seal, ühed õppijad kõik, olgu siis noorukid või täiskasvanud. Ainult et miks oli siis vaja lõhkuda kaks väga hästi toiminud kooli, kui vahet pole?
Samas, kas keegi on mõelnud, mis saab siis, kui riik annab „puhta gümnaasiumi” vallale tagasi koos kohustusega lahendada ka täiskasvanute õpe? See võimalus on jätkuvalt täiesti üleval. Seda on tunnistanud ka HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis: „Praegu vaieldakse Riigikogus selle üle, kas gümnaasiumiosa jääb ainult riigi vastutada ja põhiharidus omavalitsusele. Kui nii jääb, siis riik otsustabki. Kui aga tuleb teine variant, siis…” (Vestlusring. Rapla täiskasvanute gümnaasiumi saatuse otsustab volikogu. Raplamaa Sõnumid 10.01.2018)
Ja veel üks vastuseta küsimus. Hästi toimiva Rapla täiskasvanute gümnaasiumi ühendamine riigigümnaasiumiga on pilootprojekt. Mujal Eestis midagi sellist ei ole. Igasuguste katsetamistega on nii, et need kas õnnestuvad või lähevad aiataha. Ka Kalle Küttis tõdes: „Me näitame ära, mismoodi nendel (täiskasvanutel) on võimalus õppida. Kui tõesti ebaõnnestume, siis pole midagi teha, siis vaatame edasi.” (Vestlusring. Rapla täiskasvanute gümnaasiumi saatuse otsustab volikogu. Raplamaa Sõnumid 10.01.2018)
Tegelikult peaksid sellised katsetused reaalsete inimestega olema välistatud. Kõigepealt tuleks uurida, kas ja kuidas, ning alles siis lõhkuda vana ning ehitada uus. Antud juhul võiks see tähendada, et volikogu otsustab homme üleminekuaja kasuks, lõhkumata kohe olemasolevat ja sulgemata ust ka uuele – elu ja aeg näitavad, kumb variant on parem. Aga otsuse langetab ning vastutuse võtab muidugi volikogu, mitte meie siin.
