Hageris said kokku parimad rahvamuusikud

Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.

Laupäeval, 24. märtsil peeti Hageri rahvamajas järjekordset Raplamaa rahvamuusikute päeva.

Muusikute jaoks algas päev juba varakult, kui kella kümnest kogunes 18 Raplamaa paremat muusikut, et hakata õppima lugusid, mida õhtusel kontserdil publikule ette kanda. Selle kontserdiga tähistati ühtlasi Juuru rahvamuusika orkestri 45. sünnipäeva.
Kontserdi esimese kolme loo, “Tuustep”, “Mardi valss” ja “Ambroosias” kohta sõnas kandlemängija Aivar Arak, et ega need väga selged pole, kuid need näitavad, kui lihtne on uut lugu õppida – kolm tundi harjutamist ja olemas.
Kuna tegemist oli rahvapeoga, ei puudunud ka rahvajutud, mida luges ette päevajuht Margit Ring. Nii kuulis publik lugusid Hageri kiriku kunagisest praostist Konstantin Thomsonist, kes juba väiksena tahtis kirikuõpetajaks saada. Ja kindlasti selliseks, kes jala käimise asemel ratsutab hobusega. Rahvasuu rääkivat, et tegemist oli väga otsekohese ja huumorisoonega inimesega. Näiteks kui kord oli üks mees temalt küsima tulnud, mis selle inimese põlvnemisega on, koolis räägitavat, et inimene olevat ahvist arenenud, vastanud Thomson: “Võib-olla küll, ma tundsin su isa, ta oli küll ahvi näoga.”
Edasi tulid esitamisele lood “Tuuline Kihnu rand”, “Ilus naabrineiuke”, “Lillepolka” ning “Rikas ja vaene”. Lisaks pillimängijatele oli kontserdil kohal ka laulja Veiko Siniroht ja mõnes loos sai kuulda ka viiulimängija Merike Ulmat.
Järgmine lugu Thomsonist oli selle kohta, kuidas ta omal ajal pruutpaarid segi ajas. Kui lõpuks üks pruut nurisema oli läinud, et ta vale mehe sai, öelnud Thomson, et mis Jumal kokku on liitnud, seda tema enam lahutada ei saa. Aastaid hiljem tunnistanud see pruut, et ta saanud endale väga hea mehe, algupärasest vaat et paremagi.
Lugudest tulid esitamisele “Oh sa poiss”, “Süüta noorus”, “Valge kajakas”, “Meri meeles” ja “Kellamees”. Seejärel sai kuulda, kuidas Kohilasse kool tekkis, ja pärast seda lauldi koos publikuga “Ma tahaksin kodus olla” ja tänati neid, kes on nende aastate jooksul rahvapillimängijaid kokku kutsunud. Üks neist on Kait Kaeval, kes ka ise nüüdseks pillimängijate ridades musitseerib.
Veel kõlasid kontserdil lood “Mustlase elu”, “Aeg läheb, aga õnn ei kao”, “Väike aed”, “Olen rännanud mööda ilma” ja “Nii kui üks pääsuke”. Pärast kontserti söödi ühiselt kringlit.
Hommikustes töötubades olid õpetajatena kohal Enrik Visla Rahvakultuuri Keskusest, Eve Burmeister, Margit Kuhi ja Ave Sinikas.
Hageri rahvamaja juhataja Maria Saarna sõnas, et ta ise ei olnud varem rahvamuusikute üritusel käinud, nii et seda korraldades ei teadnud ta, mida sellest oodata. Teda aitasid Kait Kaeval, Aivar Arak ja Terje Kaur. See oli ka esimene kord, kui Kohilas sedasorti üritus aset leidis. Kohilas pole ka eriti rahvamuusikuid, kuid Saarna arvates läks üritus juba selle poolest korda, et üks Kohila rahvamuusik, viiulimängija Heli Kendra oli ka orkestri koosseisus.