MTA tuvastas Raplamaa toitlustusasutustes mitu rikkumist

Katri Reinsalu / foto: Dreamstime.com.

Aprilli lõpus käisid maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad Raplamaa ja Järvamaa toitlustusasutustes. Rapla maakonnas võeti luubi alla viis söögikohta, et kontrollida võimalikku ümbrikupalga maksmist ja töötajate registreerimist. Avastati ka mitu rikkumist.

Kuna ettevõtte kontrollimise asjaolu käib maksusaladuse alla, ei saa MTA avaldada ühegi ettevõtte nime. Ettevõtted valiti välja riskianalüüsi alusel, mis põhineb suures osas ettevõtete endi esitatud andmetel.
„Vaatlustel, kus kontrollime töötajate registrisse kuulumist, arvestame kindlasti töötajate arvu sobivust ettevõtte tegevuskohtade ja tegevusloogika põhjal, samuti palgataset. Kui see on keskmisest madalam, on risk sattuda meie huviorbiiti. Oluline infoallikas on kindlasti ka põhjendatud vihjeinfo,” selgitas MTA maksuauditi üksuse juht Airi Lepassar.
Lepassare sõnul tuleb tihti ette olukordi, kus ettevõtte juhatuse liikmed töötavad ettevõttes, kuid ei ole end töötajate registrisse märkinud. Just selline juhtum tuvastati ka aprillikuise kontrolli ajal Raplamaal. „Kui juhatuse liige ise köögis süüa teeb, siis on selge, et ta peab ka ennast töötajate registrisse kandma,“ ütles Lepassar.
Ta lisas, et kohustusega töötamine registreerida ollakse valdavalt hästi kursis, kuid üksikutel juhtudel ei saa teadmatust välistada.
„Oma suhtluses äriühingu esindajaga püüame andmete esitamata jätmise põhjused välja selgitada. Olukorras, kus juhatuse liige registreerib teiste töötamisi ja on seetõttu selle kohustusega kursis, on teadmatusest enese registreerimata jätmine vähetõenäoline.
Töötamise teadlik registreerimata jätmine on reeglina seotud sooviga jätta maksud töötasult maksmata,” rääkis Lepassar.
Keskmisest madalamat palka maksis Raplamaal kaks äriühingut. „Nende tööandjatega koostöös selgitatakse välja, mis põhjustel on makstav tasu valdkonna keskmisest madalam ja kas osaliselt makstakse töötajatele ümbrikupalka,“ lisas Lepassar.
Keskmise palgataseme arvutamisel võetakse aluseks piirkonna sama valdkonna ettevõtted. Seeläbi peaks keskmine palgatase näitama, kui palju sarnased ettevõtted ümbruskonnas keskmiselt töötasu maksavad.
„Nendes kahes ettevõttes erines töötasu keskmisest oluliselt. Praeguseks on ühes neist asjad korras – viimase kuu maksudeklaratsioonil deklareeritud töötasud on õiglases suuruses. Teise osas käib veel nõustamine, loodame ka seal maksuasjad korda saada ilma maksumenetlust alustamata,” lausus Lepassar.
Ta lisas, et MTA esmane eesmärk on jõuda tulemusele, kus ettevõtjad ise oma andmed korrektseks muudaksid. Korduvate rikkumiste korral ollakse juba rangemad ning alustatakse maksumenetlust. Kord juba MTA huviorbiiti sattunud ettevõtted jäävad sinna ka edaspidi. MTA jääb nende maksukäitumist jälgima ning sellest tulenevalt valib ka edasised meetmed.
Üldiselt jäädi aga kontrolli tulemustega rahule, kuna paaris ettevõttes olid maksuasjad kenasti korras. Lepassar toob positiivsena välja äriühingu, kes oma töötasud on juba õigesti deklareerinud.
„Lähiajal plaanime Raplamaal veel mitut toitlustusettevõtet kontrollida, kuhu seekord ei jõudnud,” ütles Lepassar.